1. puhastusseadmed - midagi tehakse Lennubaasi rekonstrueerimise käigus. Lennuraja projektis on sadevee osa, kuid vist mitte olmereovee puhastust. Valla plaanid kipuksid sinnasuunda et Ämaris lahendada ka Vasalemma ala reoveed, seega elamuehituse laienemise telg oleks just suunaga Vasalemmast Ämarile. Ehk siis pigem teistpidi, kui arvestada reoveepuhastiga liitumise järjekorda (juhul kui torustik ehitatakse ja võetakse kasutusele järkjärgult). Kindlasti aga tähendaks see ülepumpamisjaama üle Vasalemma jõe.
2. Ämari kool on väga hea. Lennubaasi laienemine tähendab võimalust ka baasi töötajatele - kaubandus ja teenindus tulevad järele kui on asustust ehk elanikke. Järelikult oleks vaja Ämari külje all arendada elamuehitust, leida sobivamad alad ja planeerida just baasiga seotud töötajate jaoks.
laupäev, 29. detsember 2007
reede, 28. detsember 2007
Teed ja veed
Täna oli väga tore jõulukontsert Arsiselt. Kuid sama oluliseks loeks ka mõttevahetusi üldplaneeringu teemas. Nordkalki kohtumine oli vajalik ja väga hea. Samamoodi peaks tegema ka vee teemakohtumise ja teede teemakohtumise.
VESI
Käsitleda tuleb nii seda vett millest puudust tunneme (joogivesi) kui seda, mis joogiveest peale joomist saab (kanalisatsioon) kui ka seda vett, mida kohati liiast on (sadevesi, pinnavesi) ja mis teinekord koguni keldrisse tikub (eriti Rummu piirkonnas). Ehk siis looduslikku vete liikumist, võimalikke stsenaariumeid (mis juhtub kui - käsitledes paekaevanduse mõju veehorisontidele ja varudele; Rummu näide, kui kaevandamine lõppes, tõusis vesi keldrisse - mis võib juhtuda Vasalemmaga kui kaevandamine otsa peaks saama), puurkaevude ja tsentraalveevarustuse ning kanalisatsiooni ja puhastusseadmete rajamist ja võimalikke asukohti.
Osalejatest - ajurünnakust sooviks osa võtma keskkonna- ja vee teemadega tegelevatest firmadest Maves (Madis Metsur) ja Maa ja Vesi (Kalev Raadla või Tõnu Mugra). Samuti tasuks kaasata Keskkonnateenistus ja võib-olla ka KIK ning Keskkonnaministeerium. Vähemalt tuleb nendega eelnevalt läbi rääkida ja leida põhiettekanded.
Et paljud perspektiivid seonduvad Ämariga, seda eriti kanalisatsiooni ja puhastusseadmete osas, tuleks kaasata Kaitseministeerium. Puhastusseadmete asukohad, laiendatavused, läbilaskevõimed.
Teadaolev finantseeringu suurusjärk - 100 miljonit - kuid kas see kataks kõik? Puhastusseadmed, kanalisatsioonitrass, veetrass, puurkaev ja pumbajaam koos veepuhastusseadmetega. Ja arvestada, et värk peaks omama näiteks 30 aasta reservi ja laiendatavust teise 30 aasta jaoks. Ehk siis kui suureks kasvab piirkond 30 aastaga? No kui Ämari maksimaalne areng arvesse võtta, siis pakuksin ainult lennujaamaga seotud töökohti 1000 ringi - ca 300-400 on militaarlennuväljaga seotud, ülejäänu tsiviiliga. Pluss siis kogu see sektor, mis otseselt lennundusega ei seondu vaid võidab sellest. Teenindav pool tooks veel teist samapalju töökohtades juurde. Ehk siis 2000 töökohta kokku. Oletame et pooled neist eelistaks elada vallas. Teine pool valib oma asukohaks kas Keila või eelistab olla merele lähemal, ilmselt tuleks siit hajaasustusele Padise vallas suht suur surve. Madise-Kurkse vahe mererannale lähemal olev ala. Ok, kui 1000 töötajat juurde, siis tähendaks see umbes 1000 elamist ja 3000 uut elanikku ehk siis valla kahekordistamist 30 aastaga. Sõbrad, ma olen asja juures veel pessimist.
Huvi pärast tasuks vaadata, mis on juhtunud mujal maailmas kus lennujaam on liigutatud pealinnast eemale, kuidas on arenenud see uue lennujaama piirkond.
TEED
Selle teema sees on vajalik igal juhul konsultatsioon ja osalemine Maanteeameti ja Raudteeinspektsiooni poolelt. Põhilised teemad võiksid olla:
- eeldus, et Vasalemma karjäär jätkab veel 50 aastat, siis millist trassi mööda kivim välja veetakse - kas jätkuvalt vallavalitsuse eest läbi (mis takistab Vasalemmat juba oluliselt) või siiski saaks Ohtu trassi korrastada
- plaanilised tegevused Paldiski-Padise tee suunal (võimalikud ajagraafikud)
- otsene väljapääs piirkonnast Via Baltica suunale, et ei peaks igal juhul kulgema üle Kanama
- Haapsalu maantee trass ja selle võimalikud korrektuurid ja laiendused (järsud kõverad, sild), kergliiklustee trass
- Ämari areng, eeldus et sinna tuleb tsiviillennundus, võimalik paralleelne stardirada vähemalt 700 meetrit põhjapool (raja asukoht fikseerida ja reserveerida), tee trass Niitväljalt (ringtee ühendus) Ämarisse, tõenäoliselt Lehola tagant, Maerust, lennukoridori lehtri servale, tänase raja ja võimaliku paralleelraja vahelt läbi Paldiski-Padise maanteele. See trass võiks vähendada ka transiitliiklust tänasel Keila-Haapsalu maanteel
- raudtee koridor - täna planeeringus Vasalemmast läbi ja enne Rummut trass Ämarisse. Arvestades, et raudteeühendus oli oluline Lennubaasile Muuga sadama tõttu, kuid täna tundub, et Paldiski sadam on võimeline lahendama kõik need vajadused, mis eelnevalt seondusid Muugaga, siis raudteevajadus on pigem seotud võimaliku reisijateveoga Tallinna-Ämari vahel kuna lennukikütuse vajadust on võimalik paremini katta autovedudega otse Paldiskist. Seega võiks raudtee koridor kulgeda pigem lennuraja põhjapoolsest küljest kas üle Maeru Kulna-Vasalemma kõverale või veel põhjapool Niitväljale. Mõlemad variandid kulgevad läbi Keila valla ja käsitletakse ilmselt maakonna teemaplaneeringus, mis peaks ka käivituma aasta jooksul. Ei tundu loogiline et võimalik reisijateliiklus kulgeks üle Lennubaasi ala.
Konsulteerime ka Tallinna Lennujaamaga - käivitunud peaks olema nende Master Plan - ehk siis pikema tuleviku planeerimine. Peaks selgeks saama see, kas ja millal võiks oodata tsiviillennunduse poolt Ämari kasutamist. Tõenäoliselt keegi ei vaidlusta seda, kas - minimaalprogrammiks on Tallinna varulennuvälja staatus, mis juba NL ajal oli. Maksimaalprogrammiks Ülemiste täielik ülekolimine Ämarisse, kuid realistlik oleks tõmmata miskit kahe vahele. Küsimus on pigem selles, millal - ning mis enne seda veel eelnema peaks. Kõik võtab aega.
VESI
Käsitleda tuleb nii seda vett millest puudust tunneme (joogivesi) kui seda, mis joogiveest peale joomist saab (kanalisatsioon) kui ka seda vett, mida kohati liiast on (sadevesi, pinnavesi) ja mis teinekord koguni keldrisse tikub (eriti Rummu piirkonnas). Ehk siis looduslikku vete liikumist, võimalikke stsenaariumeid (mis juhtub kui - käsitledes paekaevanduse mõju veehorisontidele ja varudele; Rummu näide, kui kaevandamine lõppes, tõusis vesi keldrisse - mis võib juhtuda Vasalemmaga kui kaevandamine otsa peaks saama), puurkaevude ja tsentraalveevarustuse ning kanalisatsiooni ja puhastusseadmete rajamist ja võimalikke asukohti.
Osalejatest - ajurünnakust sooviks osa võtma keskkonna- ja vee teemadega tegelevatest firmadest Maves (Madis Metsur) ja Maa ja Vesi (Kalev Raadla või Tõnu Mugra). Samuti tasuks kaasata Keskkonnateenistus ja võib-olla ka KIK ning Keskkonnaministeerium. Vähemalt tuleb nendega eelnevalt läbi rääkida ja leida põhiettekanded.
Et paljud perspektiivid seonduvad Ämariga, seda eriti kanalisatsiooni ja puhastusseadmete osas, tuleks kaasata Kaitseministeerium. Puhastusseadmete asukohad, laiendatavused, läbilaskevõimed.
Teadaolev finantseeringu suurusjärk - 100 miljonit - kuid kas see kataks kõik? Puhastusseadmed, kanalisatsioonitrass, veetrass, puurkaev ja pumbajaam koos veepuhastusseadmetega. Ja arvestada, et värk peaks omama näiteks 30 aasta reservi ja laiendatavust teise 30 aasta jaoks. Ehk siis kui suureks kasvab piirkond 30 aastaga? No kui Ämari maksimaalne areng arvesse võtta, siis pakuksin ainult lennujaamaga seotud töökohti 1000 ringi - ca 300-400 on militaarlennuväljaga seotud, ülejäänu tsiviiliga. Pluss siis kogu see sektor, mis otseselt lennundusega ei seondu vaid võidab sellest. Teenindav pool tooks veel teist samapalju töökohtades juurde. Ehk siis 2000 töökohta kokku. Oletame et pooled neist eelistaks elada vallas. Teine pool valib oma asukohaks kas Keila või eelistab olla merele lähemal, ilmselt tuleks siit hajaasustusele Padise vallas suht suur surve. Madise-Kurkse vahe mererannale lähemal olev ala. Ok, kui 1000 töötajat juurde, siis tähendaks see umbes 1000 elamist ja 3000 uut elanikku ehk siis valla kahekordistamist 30 aastaga. Sõbrad, ma olen asja juures veel pessimist.
Huvi pärast tasuks vaadata, mis on juhtunud mujal maailmas kus lennujaam on liigutatud pealinnast eemale, kuidas on arenenud see uue lennujaama piirkond.
TEED
Selle teema sees on vajalik igal juhul konsultatsioon ja osalemine Maanteeameti ja Raudteeinspektsiooni poolelt. Põhilised teemad võiksid olla:
- eeldus, et Vasalemma karjäär jätkab veel 50 aastat, siis millist trassi mööda kivim välja veetakse - kas jätkuvalt vallavalitsuse eest läbi (mis takistab Vasalemmat juba oluliselt) või siiski saaks Ohtu trassi korrastada
- plaanilised tegevused Paldiski-Padise tee suunal (võimalikud ajagraafikud)
- otsene väljapääs piirkonnast Via Baltica suunale, et ei peaks igal juhul kulgema üle Kanama
- Haapsalu maantee trass ja selle võimalikud korrektuurid ja laiendused (järsud kõverad, sild), kergliiklustee trass
- Ämari areng, eeldus et sinna tuleb tsiviillennundus, võimalik paralleelne stardirada vähemalt 700 meetrit põhjapool (raja asukoht fikseerida ja reserveerida), tee trass Niitväljalt (ringtee ühendus) Ämarisse, tõenäoliselt Lehola tagant, Maerust, lennukoridori lehtri servale, tänase raja ja võimaliku paralleelraja vahelt läbi Paldiski-Padise maanteele. See trass võiks vähendada ka transiitliiklust tänasel Keila-Haapsalu maanteel
- raudtee koridor - täna planeeringus Vasalemmast läbi ja enne Rummut trass Ämarisse. Arvestades, et raudteeühendus oli oluline Lennubaasile Muuga sadama tõttu, kuid täna tundub, et Paldiski sadam on võimeline lahendama kõik need vajadused, mis eelnevalt seondusid Muugaga, siis raudteevajadus on pigem seotud võimaliku reisijateveoga Tallinna-Ämari vahel kuna lennukikütuse vajadust on võimalik paremini katta autovedudega otse Paldiskist. Seega võiks raudtee koridor kulgeda pigem lennuraja põhjapoolsest küljest kas üle Maeru Kulna-Vasalemma kõverale või veel põhjapool Niitväljale. Mõlemad variandid kulgevad läbi Keila valla ja käsitletakse ilmselt maakonna teemaplaneeringus, mis peaks ka käivituma aasta jooksul. Ei tundu loogiline et võimalik reisijateliiklus kulgeks üle Lennubaasi ala.
Konsulteerime ka Tallinna Lennujaamaga - käivitunud peaks olema nende Master Plan - ehk siis pikema tuleviku planeerimine. Peaks selgeks saama see, kas ja millal võiks oodata tsiviillennunduse poolt Ämari kasutamist. Tõenäoliselt keegi ei vaidlusta seda, kas - minimaalprogrammiks on Tallinna varulennuvälja staatus, mis juba NL ajal oli. Maksimaalprogrammiks Ülemiste täielik ülekolimine Ämarisse, kuid realistlik oleks tõmmata miskit kahe vahele. Küsimus on pigem selles, millal - ning mis enne seda veel eelnema peaks. Kõik võtab aega.
kolmapäev, 19. detsember 2007
Strateegilised otsused
Tuginevad SWOTi koondil:
tugevus - kivi, asukoht, teedevõrk, vaba maa
nõrkus - vesi ja kanalisatsioon, maine, keskuse puudumine, raha nappus
võimalus - Ämari arendus, raudtee kasutus, vangla-ala tööstuslik kasutus
ohud - müra, veetasemed, otsustustase mujal
Kuidas tugevusi ära kasutada?
kivi - vajadused, võimalused ja seostus veeprobleemidega
asukoht - ka magalastsenaariumi puhul sotsiaalsfäärile vaja enamat
puhkemajandus - mets, uued järved - rekultiveerimistingimused
laienemise suunad - Vasalemmast Ämari suunale, kuid see eeldab puhastusseadmete lahendusi (lootused Ämari Baasil, kuid vaja täpsustada, sest lennuraja projektis neid pole)
Kuidas nõrkustest jagu saada?
maine - aitab vanglate sulgemine
raha - vallarahvastiku kiirem suurenemine või liitumine naabritega
noored - vajalikud arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid
Seega vaja teha strateegilised valikud.
1. Valla laienemise/suurenemise teema
- status quo = arendustegevus piirata kitsalt olemasolevate alevitega, mujal hajaasustus suuremate kruntidega - see aga tähendab et raha ei ole ja ei tule.
- elanike arvu tõus - vajalik määrata arengusuunad. Kuhu elamud, kuhu tööstus ja kuhu muu ettevõtlus
2. Paekivi kasutamine
- lõpetada kasutus kui praeguse tehnoloogiaga kasutatavad varud otsa saavad - ehituskillustik 5 aastaga, tööstustoore 15 aastaga, rekultiveerida alad
- koostada pikaajaline paekivi kasutuse strateegia, Vasalemma kaevanduses siirduda sügavamatesse kihtidesse ja rajada samas ka Vasalemma alevi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tõenäoliselt mitte kavandada asustust Vasalemma karjäärist lõunas, kagusse raudteest.
- määratleda täpsem võimalik kasutusvaldkond aladele, kus on lubjakivivarud (kardirada, rallikrossirada - vbla veel kuskil) - jätta reservi ajaks kui tehnoloogia võimaldaks kasutada või püüda reservidest maha arvata
3. Kui valida valla laienemise strateegia, siis
- kas vajame uut vallakeskust? Kuhu? kas rallikrossiraja ja jõe vahelisele alale, jõe ja Rummu vahele või Rummu ja Ämari vahele? Mida kujutab endast võimalik keskus?
- kas soovime säilitada aedlinliku elulaadi ja laiendada seda ka uuselamualas, nõuded sotsiaalsfäärile (koolid, lasteaiad ja muu teenindus)
- kas vajame ka tööstust ja logistikat - et kasutada ära Ämari baasi ja Paldiski sünergia? Kas ala piirdub vaid seniste vanglatega või laieneks Rummu-Ämari vahelisele alale?
- planeerida üldisemalt Vasalemma aleviku ja jõe vaheline ala ja ka Rummu-Ämari vaheline ala, määratledes olulisemad infrastruktuurikoridorid
4. Ämari baasiga seonduvad arengud
- NATO suunas on otsused tehtud ja töö käib. Ilmselt lisandub lähiaastatel 200-300 uut töökohta
- tsiviillennundus - Ülemiste jaama jaoks tehakse praegu pikaajalist strateegiat, praegu teadaolevate andmete alusel võib eeldada kaubalennunduse (cargo) ja väikelennukite teenindamist esimeses järgus, võimalik ka et odavlennufirmade ja charter-reiside teenindamist. Põhilennuliiklus ei tuleks tõenäoliselt enne 2030 aastat. Lisanduvate töökohtade arv oluliselt suurem, kuid seda mitte lähema 10 aasta jooksul.
-- tugevused, miks Ämari võiks sobida tsiviilkasutuseks - angaaride sobivus väikelennukitele, vaba ala vanglate piirkonnas mis sobiks nii logistikale kui tööstusele, võimalik täiendava lennuraja loomine põhja pool olemasolevat rada
-- mürahirmud - põhilised mürakoridorid Keila ja Padise suunal, ei mõjuta Vasalemmat; lennubaasi ala on eraldatud metsavööndiga; tsiviillennukid suhteliselt vaiksemad , militaarsuuna osas pole palju teha.
- 2008 võiks käivituda uus maakonna teemaplaneering, mis fikseeriks vajalikud infrastruktuurikoridorid
Siin siis alust strateegilisteks otsusteks. Selle alusel saab edasi planeerida, kas, kuhu ja kuidas.
tugevus - kivi, asukoht, teedevõrk, vaba maa
nõrkus - vesi ja kanalisatsioon, maine, keskuse puudumine, raha nappus
võimalus - Ämari arendus, raudtee kasutus, vangla-ala tööstuslik kasutus
ohud - müra, veetasemed, otsustustase mujal
Kuidas tugevusi ära kasutada?
kivi - vajadused, võimalused ja seostus veeprobleemidega
asukoht - ka magalastsenaariumi puhul sotsiaalsfäärile vaja enamat
puhkemajandus - mets, uued järved - rekultiveerimistingimused
laienemise suunad - Vasalemmast Ämari suunale, kuid see eeldab puhastusseadmete lahendusi (lootused Ämari Baasil, kuid vaja täpsustada, sest lennuraja projektis neid pole)
Kuidas nõrkustest jagu saada?
maine - aitab vanglate sulgemine
raha - vallarahvastiku kiirem suurenemine või liitumine naabritega
noored - vajalikud arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid
Seega vaja teha strateegilised valikud.
1. Valla laienemise/suurenemise teema
- status quo = arendustegevus piirata kitsalt olemasolevate alevitega, mujal hajaasustus suuremate kruntidega - see aga tähendab et raha ei ole ja ei tule.
- elanike arvu tõus - vajalik määrata arengusuunad. Kuhu elamud, kuhu tööstus ja kuhu muu ettevõtlus
2. Paekivi kasutamine
- lõpetada kasutus kui praeguse tehnoloogiaga kasutatavad varud otsa saavad - ehituskillustik 5 aastaga, tööstustoore 15 aastaga, rekultiveerida alad
- koostada pikaajaline paekivi kasutuse strateegia, Vasalemma kaevanduses siirduda sügavamatesse kihtidesse ja rajada samas ka Vasalemma alevi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tõenäoliselt mitte kavandada asustust Vasalemma karjäärist lõunas, kagusse raudteest.
- määratleda täpsem võimalik kasutusvaldkond aladele, kus on lubjakivivarud (kardirada, rallikrossirada - vbla veel kuskil) - jätta reservi ajaks kui tehnoloogia võimaldaks kasutada või püüda reservidest maha arvata
3. Kui valida valla laienemise strateegia, siis
- kas vajame uut vallakeskust? Kuhu? kas rallikrossiraja ja jõe vahelisele alale, jõe ja Rummu vahele või Rummu ja Ämari vahele? Mida kujutab endast võimalik keskus?
- kas soovime säilitada aedlinliku elulaadi ja laiendada seda ka uuselamualas, nõuded sotsiaalsfäärile (koolid, lasteaiad ja muu teenindus)
- kas vajame ka tööstust ja logistikat - et kasutada ära Ämari baasi ja Paldiski sünergia? Kas ala piirdub vaid seniste vanglatega või laieneks Rummu-Ämari vahelisele alale?
- planeerida üldisemalt Vasalemma aleviku ja jõe vaheline ala ja ka Rummu-Ämari vaheline ala, määratledes olulisemad infrastruktuurikoridorid
4. Ämari baasiga seonduvad arengud
- NATO suunas on otsused tehtud ja töö käib. Ilmselt lisandub lähiaastatel 200-300 uut töökohta
- tsiviillennundus - Ülemiste jaama jaoks tehakse praegu pikaajalist strateegiat, praegu teadaolevate andmete alusel võib eeldada kaubalennunduse (cargo) ja väikelennukite teenindamist esimeses järgus, võimalik ka et odavlennufirmade ja charter-reiside teenindamist. Põhilennuliiklus ei tuleks tõenäoliselt enne 2030 aastat. Lisanduvate töökohtade arv oluliselt suurem, kuid seda mitte lähema 10 aasta jooksul.
-- tugevused, miks Ämari võiks sobida tsiviilkasutuseks - angaaride sobivus väikelennukitele, vaba ala vanglate piirkonnas mis sobiks nii logistikale kui tööstusele, võimalik täiendava lennuraja loomine põhja pool olemasolevat rada
-- mürahirmud - põhilised mürakoridorid Keila ja Padise suunal, ei mõjuta Vasalemmat; lennubaasi ala on eraldatud metsavööndiga; tsiviillennukid suhteliselt vaiksemad , militaarsuuna osas pole palju teha.
- 2008 võiks käivituda uus maakonna teemaplaneering, mis fikseeriks vajalikud infrastruktuurikoridorid
Siin siis alust strateegilisteks otsusteks. Selle alusel saab edasi planeerida, kas, kuhu ja kuidas.
kolmapäev, 12. detsember 2007
12.12.2007 NORDKALK
Täna toimus järjekordne töönõupidamine, mille plaanitud mahust õnnestus realiseerida vaid pool.
Nordkalk võttis tõsiselt ette ja seletas lahti oma firma tegevuse, milleks erinevaid paekivi kihte täna kasutatakse ja mis võiksid olla perspektiivid. Õhtu juhina esitasin neile mitte just kõige mugavamaid küsimusi ja mind toetasid kohalikud raffaesindajad. Tulemusena usun, et kõik osapooled leidsid tänasest õhtust midagi, mis on vägagi vajalik planeeringu õnnestumiseks.
Leidsime aluse valla ja kaevandaja edasiseks ühistööks, määratlesime huvid ja püüame leida pikaajalist strateegiat ühistes huvides, mitte ainult Vasalemma vaid ka paekivitarbijate huvides.
Üllatav küll, kuid Vasalemma paekivi kasutatakse nii suhkru tootmisel kui kanamunakoorte jaoks, väetisetööstuses ja paberi pleegitamises, loomajõusööda tootmises ja kivivilla jaoks. Nimistu on palju pikem. Loomulikult on kõiki neid tooraineid võimalik ka mujalt hankida, kuid mis hinnaga?
Nordkalk mõistis, et vallaelanikke häirivad nii kiirustavad karjääriveokid kui tolmune tee. Loodetavasti näeme juba lähikuudel positiivseid samme (juttu oli nii basseinist veokirataste puhastamiseks kui veokasti kattest, ka kiiruskontrolli kaameratest). Kontrollida tuleb eelmise koosoleku protokollist kõnniteed käsitlenud osa.
Tõsiselt saab kaaluda nii Nordkalgi osalemist vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamises, samas on tõenäoline, et ehituskivi, mille varud ammenduvad tänastes kaevandamistingimustes 4-5 aastaga, õnnestuks saada ka oluliselt sügavamalt. Paraku see eeldab esmalt hüdrogeoloogilisi uuringuid - 20.12 peaks valmima esimene etapp, mis täpsustab karjääri mõjupiirkonda.
Kahjuks ei jõudnudki plaanitud strateegiliste sihtide käsitlemiseni - kuid nagu öeldud, saime platvormi selgemaks.
Nordkalk võttis tõsiselt ette ja seletas lahti oma firma tegevuse, milleks erinevaid paekivi kihte täna kasutatakse ja mis võiksid olla perspektiivid. Õhtu juhina esitasin neile mitte just kõige mugavamaid küsimusi ja mind toetasid kohalikud raffaesindajad. Tulemusena usun, et kõik osapooled leidsid tänasest õhtust midagi, mis on vägagi vajalik planeeringu õnnestumiseks.
Leidsime aluse valla ja kaevandaja edasiseks ühistööks, määratlesime huvid ja püüame leida pikaajalist strateegiat ühistes huvides, mitte ainult Vasalemma vaid ka paekivitarbijate huvides.
Üllatav küll, kuid Vasalemma paekivi kasutatakse nii suhkru tootmisel kui kanamunakoorte jaoks, väetisetööstuses ja paberi pleegitamises, loomajõusööda tootmises ja kivivilla jaoks. Nimistu on palju pikem. Loomulikult on kõiki neid tooraineid võimalik ka mujalt hankida, kuid mis hinnaga?
Nordkalk mõistis, et vallaelanikke häirivad nii kiirustavad karjääriveokid kui tolmune tee. Loodetavasti näeme juba lähikuudel positiivseid samme (juttu oli nii basseinist veokirataste puhastamiseks kui veokasti kattest, ka kiiruskontrolli kaameratest). Kontrollida tuleb eelmise koosoleku protokollist kõnniteed käsitlenud osa.
Tõsiselt saab kaaluda nii Nordkalgi osalemist vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamises, samas on tõenäoline, et ehituskivi, mille varud ammenduvad tänastes kaevandamistingimustes 4-5 aastaga, õnnestuks saada ka oluliselt sügavamalt. Paraku see eeldab esmalt hüdrogeoloogilisi uuringuid - 20.12 peaks valmima esimene etapp, mis täpsustab karjääri mõjupiirkonda.
Kahjuks ei jõudnudki plaanitud strateegiliste sihtide käsitlemiseni - kuid nagu öeldud, saime platvormi selgemaks.
Kokkuvõte Vasalemma elanike küsitlusest
Eneli Niinepuu - Ramboll Eesti AS - 2007
Küsitlusele vastas kokku 68 inimest
Neist...
Neist...
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
Milliseid uusi teenuseid vajatakse
Keskkonna valdkonnas peeti probleemseks:
Vasalemma valla heakorra taset hindas heaks 14 vastanut ja halvaks aga 41 vastanut
Märkus: mõned vastajad nimetasid mitut objekti võrdsete kaaludega, arvesse võeti siis ka mõlemad vastused.
Küsitlusele vastas kokku 68 inimest
Neist...
- 40 elas Vasalemmas
- 11 Ämaris
- 10 Rummus
- 4 Veskiküla külas
- 3 Lemmaru külas
Neist...
- 20 olid mehed
- 45 olid naised
- 3 olid sootud (sugu märkimata)
- 29 inimest olid vanuses 21-40 aastat
- 18 olid vanuses 41-60 aastat
- 13 olid vanemad kui 60 aastat
- 8 inimest olid vanuses 7-20 aastat
- 57 vastanule meeldis elada Vasalemma vallas
- 10 vastanule ei meeldinud elada Vasalemma vallas
- 25 vastanut märkis oma hariduseks kesk-eri hariduse
- 15 vastanut märkis oma hariduseks kõrghariduse
- 14 vastanut märkis oma hariduseks põhihariduse
- 12 vastanut märkis oma hariduseks keskhariduse
- 1 vastanu märkis oma hariduseks alghariduse
- 23 vastanu leibkonnas on 4-5 inimest
- 21 vastanu leibkonnas on 2 inimest
- 12 vastanu leibkonnas on 3 inimest
- 12 vastanu leibkonnas on 1 inimene
- 1 vastanu leibkonnas on üle viie inimese
- 18 korral märgiti ametiks spetsialist
- 15 korral tööline
- 11 korral (üli)õpilane
- 8 korral ametnik
- 6 korral ettevõtja
- 2 korral kodune
- 1 korral muu e. lapsehoolduspuhkusel teenindaja- varsti ettevõtja
- 42 vastanu töökoht ei asunud Vasalemma vallas
- 17 vastanu töökoht asus Vasalemma vallas
- 85% vastajatest meeldib elada Vasalemma vallas
- 15% vastajatest ei meeldi elada Vasalemma vallas
- 32 vastanut elab eramus
- 29 vastanut elab korteris
- 5 vastanut elab talus
- 49 vastanut eramus
- 6 vastanut kortermajas kus on kuni 2 korrust
- 5 vastanut kortermajas kus on kuni 4 korrust
- 4 vastanut on märkinud, et kas ei ela siis enam Vasalemma vallas, elab kortermajas, kus on kuni 5 korrust või elab talus
- 1 vastanu on märkinud, et elab tulevikus ridaelamus
- 24 vastanut arvas, et valda on vaja puhkemajandusega tegelevaid ettevõtteid
- 22 vastanut arvas, et valda on vaja kaubanduse ettevõtteid
- 20 vastanut arvas, et valda on vaja teeninduse ettevõtteid
- 12 vastanut arvas, et valda on vaja kergetööstuse ettevõtteid
- 12 vastanut arvas, et valda on vaja logistikaettevõtteid
- 11 vastanut arvas, et valda on vaja ehitusettevõtteid
- 10 vastanut arvas, et valda on vaja tööstusettevõtteid
- 6 vastanut arvas, et valda on vaja põllumajandusettevõtteid
- 5 vastanut arvas, et valda on vaja muid ettevõtteid. Muu all mainiti enim noortekeskust ja kohvikut
- 4 vastanut arvas, et valda on vaja metsamajandus ettevõtteid
- 2 vastanut arvas, et valda pole rohkem ettevõtteid vaja
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
- 40 korral kaubandust
- 34 korral pangandust
- 25 korral noortekeskust
- 22 korral tanklat
- 22 korral spordikeskust
- 22 korral ujulat
- 19 korral huvikeskust
- 19 korral politseid
- 18 korral kooli
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
- 16 korral seltsimaja
- 15 korral tervisekeskust
- 14 korral lasteaeda
- 14 korral tervisekeskust
- 11 korral apteeki
- 9 korral päevakeskust
- 9 korral päästeteenistust
- 5 korral raamatukogu
- 4 korral kirikut
- 1 korral muu, mida on kommenteeritud nii: “Kõikidele vanusegruppidele pole tegevust”
Milliseid uusi teenuseid vajatakse
- 13 korral märgiti kaubandus
- 10 korral märgiti teenindus
- 7 korral märgiti vabaaja veetmise koht
- 7 korral muu. Muu: kohvik, Internet, digi-tv, taksofon, pangaautomaat, kauplus
- 30 vastajat arvas, et elanike arvu kasv peaks olema 30 elaniku võrra aastas
- 15 vastajat arvas, et elanike arv võiks jääda samaks
- 13 vastajat arvas, et elanike arvu kasv võiks olla 50 elanikku aastas
- 2 vastajat arvas, et elanike arvu kasv võiks olla 100 elaniku võrra aastas
- 1 vastaja arvas, et elanike arv võiks kasvada rohkem kui 100 elaniku võrra aastas
- 8 vastajat arvas, et Vasalemma vallas ei ole kohti, kus peaks hooneid lammutama
- 41 vastajat arvas, et Vasalemma vallas on kohti, kus peaks hooneid lammutama
- 9 vastanut arvas, et Vasalemma vallas ei ole kohti kuhu tuleks hooneid juurde ehitada
- 25 vastanut arvas, et Vasalemma vallas on kohti kuhu tuleks uusi hooneid ehitada
Keskkonna valdkonnas peeti probleemseks:
- Jäätmeid - 38 vastanut: jäätmete ladustamine metsa alla, tänaval puuduvad prügikastid, vajatakse jäätmekäitlusjaama
- Müra - 32 vastanut: müra põhjustajatena toodi kaevandusest tulevaid veokeid, rongiliiklust, maanteeliiklust, lennuliiklust ja ralli ja kardirajalt kostuvat müra
- Vee kvaliteeti - 30 vastanut: vee kvaliteeti ja kättesaadavust peeti halvaks Vasalemma alevikus
- Õhu kvaliteeti - 16 vastanut: Õhu kvaliteeti hinnati halvaks peamiselt Vasalemma alevikus kaevandusest tulevate autode tekitatud tolmu tõttu
- 41 vastanut oli rahul õhu kvaliteediga
- 28 ei pidanud müra probleemiks
- 28 vastanut oli rahul õhu kvaliteediga
- 21 vastanut oli rahul jäätmekäitlusega
- 49 vastajat arvas, et jah rohealasid on piisavalt
- 13 vastanut aga, et rohealasid ei ole piisavalt
- 13 vastanut arvas, et jah avalik park on olemas
- 43 vastanut, et avalikku parki ei ole
- 19 vastanut arvas, et spordirajad on olemas,
- 33 vastanut aga, et spordiradu ei ole.
- 4 arvas, et neid on piisavalt ja
- 24, et neid pole piisavalt
- 22 vastanut arvas, et spordiplatsid on olemas,
- 25 aga, et neid ei ole.
- 5 vastanut arvas, et spordiplatse on piisavalt,
- 32 aga, ebapiisavalt
- 4 vastanut arvas, et jalgrattateed on olemas, 25 vastanut aga, et jalgrattateed puuduvad. 29 inimest arvas, et jalgrattateid on ebapiisavalt, jalgrattateede arvu ei peetud piisavaks ühelgi juhul.
- 1 vastanu arvas, et rularamp on Vasalemma vallas olemas, 50 vastanut aga arvas, et seda pole. 26 vastanut arvas, et rularampe pole piisavalt.
- 30 vastanut arvas, et mänguplatsid on Vasalemma vallas olemas, 23 vastanut aga, et mänguplatse pole. Mänguplatside arvu pidas piisavaks 5 vastanut, ebapiisavaks aga 35 vastanut.
Vasalemma valla heakorra taset hindas heaks 14 vastanut ja halvaks aga 41 vastanut
- 21 korral peeti enim häirivaks objektiks vanglat: põhiliseks probleemiks turvalisuse puudumine, halb mõju koha mainele ja vanglahoonete inetu väljanägemine
- 20 korral peeti enim häirivaks objektiks karjääri: Inimesi häirib tolm ja müra (eriti karjäärist tulevate veokite tekitatud) ja neil on hirm kaotada joogivett karjääri laienemisel
- 8 korral peeti enim häirivaks objektiks raudteed: Enim häirisid suvel aedlinna lähedal seisvad ja haisevad naftatsisternid, inimesed kardavad, et need võivad ka plahvatada
- 5 korral peeti enim häirivaks lennubaasi Peamiselt häirib inimesi müra
- 12 vastanut väitis, et neid ei häiri ükski nimetatud objektidest
Märkus: mõned vastajad nimetasid mitut objekti võrdsete kaaludega, arvesse võeti siis ka mõlemad vastused.
- 28 korral märgiti, et liigutakse enamasti autoga
- 16 korral, et liigutakse rongiga
- 16 korral, et jalgsi
- 14 korral, et bussiga
- 10 korral, et jalgrattaga
- 34 vastajat rahuldasid liikumisvõimalused
- 30 vastajat aga liikumisvõimalused ei rahuldanud
- 22 korral märgiti, et soovitaks liikuda rongiga
- 21 korral, et soovitaks liikuda autoga
- 18 korral, et soovitaks liikuda bussiga
- 12 korral, et soovitaks liikuda jalgsi
- 10 korral, et soovitaks liikuda jalgrattaga
- 4 korral, et soovitaks liikuda väikebussiga
- 48 vastanul on peres auto
- 20 vastanul ei ole peres autot
- 32 vastanu peres on 1 auto
- 12 vastanu peres on 2 autot
- 3 vastanu peres on 3 autot
- 1 vastanu peres on 4 autot
- 35 vastanut märkis, et pargib oma sõidukit hoovis
- 12, et pargib garaažis
- 2, et pargib parklas
- 2, et pargib tänaval
- Parkimisega oli rahul 34 vastanut
- Parkimisega ei olnud rahul 20 vastanut
- Olemasoleva ühistranspordivõrguga oli rahul 24 vastanut
- Olemasoleva ühistranspordivõrguga ei olnud rahul 38 vastanut
- Põhiliseks probleemiks on ühistranspordigraafiku hõredus, hommikul vara ja õhtul hilja puudub ühendus Tallinnaga (ei saa teatris käia), parem võiks olla bussiühendus Vasalemma ja Rummu ning Ämari vahel.
- 32 vastanule see ei meeldiks, kuid nad nõustuksid sellega
- 16 vastanut koliks mujale
- 9 vastanule see meeldiks
- 8 vastanut ei hooli sellest
- 40 korral arvati, et vanglate aladel tuleks arendada tööstust
- 22 korral arvati, et vanglate aladel tuleks arendada laondust
- 12 korral arvati, et vanglate hooned tuleks õhku lasta
- 8 korral arvati, et vanglaid peaks näitama turistidele
- 2 korral arvati, et vanglate aladel tuleks arendada puhkemajandust ja teha need alad vabaaja veetmise paigaks
- 1 korral arvati, et “see pole minu asi”
- 53 korral arvati, et kaevandused peaks muutuma järvedeks
- 22 korral arvati, et kaevandused tuleks täita
- 3 korral märgiti, et tuleks kaevandada sügavamalt
- 2 valiti valikust kaevandusalasid puudutava küsimuse kohta muu, seda valikut kommenteeriti järgmiselt: ei tohiks lasta teha prügilaks ega ralli ja krossirajaks ning, et Rummu karjääri ümbrusest võiks saada maastikukaitseala ja arendada seal veeturismi
- 23 vastanut arvas, et Vasalemma vald ei vaja uut keskus
- 19 vastanut arvas, et uus keskus peaks tulema ralli-krossiraja karjääri alale
- 18 vastanut arvas, et uus keskus peaks tulema Ämari-Rummu alale
- 7 vastanut arvas, et uut keskust oleks vaja, asukohaks pakuti Jaama teed ja koolimaja ümbrust
- 37 vastanut arvas, et mõisahoone peaks jääma kooliks
- 25 vastanut arvas, et mõisast peaks saama turismikeskus
- 3 vastanut arvas, et mõisahoone peaks omama muud funktsiooni, näiteks kultuurikeskus
- 35 vastanut märkis, et Haapsalu maantee silla laiendamine ega transiidi mujale suunamine ei ole vajalik
- 16 vastanut arvas, et see oleks vajalik
- 13 vastanut see teema ei huvitanud
pühapäev, 25. november 2007
Ämari
Alustaks sellest, et koondaks siia esmalt selle info mis seni võrguavarustes seostamata liikunud on:
Ämari mõis - piltidega ülevaade mõisa järelejäänud hoonestusest koos tõdemusega, et mõis paikneb kaitsevägede territooriumil ja seetõttu ei ole lihtsalt külastatav.
1997 on Postimees kirjutanud intervjuu Valeri Saarega ja ka Ämarist rääkind.
Harju maakonnaplaneeringu alt võib leida viite Ämari võimalikule tulevikule.
Ilmselt samas seoses link ka Harju ettevõtluskeskuse saidilt.
Veidi teiselt liinilt - 2001 planeeriti Eesti Asum nimelise ettevõtmisega ka Ämarit.
Ämari - plaanis 50 maja, infrastruktuuri rajamine – kuni 8 miljonit krooni, müügihind noorele perele – kuni 500 000 krooni, turuväärtus – kuni 700 000 kroon, vanemad eramud – kuni 350 000 kroon,3toalised korterid – kuni 40 000 krooni
Vahel satub juhuslikult kätte ka huvitavaid materjale - Vabariigi Valitsuse korraldus juunis 2001 haldusterritoriaalse muutuse kohta. Pikk tekst, kuid lühidalt, taheti kokku lüüa Vasalemmat Padise ja Pakri saartega.
NATO seosed 2001 aastast, minut.ee artikkel Kaitseministeeriumi avalike materjalide alusel
Wikipeedia- Ämari lennuväli - hea artikkel, allikaks mil.ee (tundub et vaba lehekülg).
Kaitseministeerium viitab 2004: Läbi on viidud Ämari Lennuvälja tsiviil-militaarkasutuse teostatavuse uuring, millele tuginedes võeti vastu otsus arendada Ämari Lennuväli kahekasutuslikuks (tsiviil- ja militaar-) lennuväljaks.
Viide Tehnikaülikooli teadusuuringutest - Tang P. et. al. Ämari Air Base - opportunities for investors. - Preliminary Reuse Project Proposals by the Czech Republic, Estonia, Latvia and Poland to the Industrial and Financial Communities in the United States. The Institute for Defense Analyses. September 18-19, 1997. Alexandria, Virginia. 36 p.
Padise vald kinnitab oma arengukavas (2006-2010) et: Paldiski ja Ämari rahvusvahelised transpordikeskused on piirkonna majandusarengu stimulaatorid.
Arengukavadest veel - Eesti Lennunduse Arengukava 2000-2006 kirjeldab muuhulgas järgmist:
- 1997 valminud Tallinna Lennujaama Arengukava alusel, reisijate arv Tallinna Lennujaamas 2004 - 750 tuh, 2015 - 1,5 miljonit ja peale 2015 ca 3 miljonit reisijat aastas.
- Kava p 10.2 näeb Ämariga seoses põhiülesanneteks: Arendada Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999.a. otsusega on võetud suund muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Õhuvägi on huvitatud Ämari lennuvälja kiiremast kasutuselevõtust, sest riigikaitse seisukohalt asub see strateegiliselt tähtsas kohas ning kolmnurk Tallinn-Paldiski-Ämari annab eeldused selle transpordisõlme edaspidiseks majanduslikuks arenguks. Lennubaasi moodustamine Ämaris ja lennuvälja käikulaskmine on oluline samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks, sellega avatakse Eesti Vabariigi õhuruum NATO poliitiliste huvide ja eesmärkide elluviimiseks.
Siiski lisatakse ka hapu pool: Riigi raha investeerimisel Ämari lennuväljale tuleb vältida funktsioonide dubleerimist Tallinna lennujaamaga: riigil on otstarbekas omada Põhja-Eestis ainult ühte suurt tsiviillennundust (sh kaubavedu) teenindavat lennujaama. Seetõttu tuleb investeeringute tegemisel Ämari lennuväljal arvestada asjaoluga, et Ämari lennuvälja kasutatakse tsiviilotstarbel ainult äärmisel vajadusel (hädamaandumine vms). Lennujaamade vahelises konkurentsis on oluline tagada Tallinna lennujaama kui Eesti peamise lennujaama konkurentsivõime võrreldes Helsingi-Vantaa ja Riia lennujaamadega.
17.01.2006 on Riigikogu Riigikaitsekomisjon ära kuulanud eksperdid - Kaitseministeeriumi esindajad ministeeriumi nõunik Kalev Stoicescu, ministeeriumi nõunik Märt Piiskop, õhuväe ülema asetäitja kolonel Valeri Saar - teemal Ämari lennuvälja perspektiivid ja alternatiivse tsiviillennuvälja rajamine
ETV kinnitab NATO kavasid.
Liiklus.ee on viidanud Postimehele ja Ämari detailplaneeringule - reserveeritud põhjaterritoorium tsiviiltarbeks.
Samale allikale viitab ka infoturism. Maha ei jää ka Lasnamäe leht
Uudisest on kinni haaranud ka Baltic Business News. Viitavad, et Ämarilt saab lennuliiklust teenindada 4 korda kiiremini. Mida see küll võiks tähendada?
Päevaleht samal teemal - 02.11.2006 - viie aastaga lennuväebaasi töötajate arv kolmekordistub.
Seni töötajate arv 118, kuid kui rada vaja 24h ööpäevas valmiduses hoida, kolmekordistub töötajate arv (Arvo Palumäe). 2011 peaks lennubaas suutma vastu võtta 20 C130 tüüpi transpordilennukit ja 16 hävitajat ööpäevas (Priit Parktal).
Terve Mõistuse Sündikaadis võtab Mart Helme sõna, pakub Ämari-Paldiski kompleksi NATO koolituskeskusena. Radikaal nagu ta on, kuid kahtlemata on idees ka mingisugune uba.
Päevaleht peegeldab kuidas Eesti Raudtee transiiti ümber korraldab. “Mida teha ikkagi Ämari lennujaamaga?” küsis Parts. “Praegu on see justkui mõeldud tohutuks militaarlennuväljaks. See on NATO huviorbiidis, aga kui palju on sellele tähelepanu pööranud ettevõtjad? Kusagilt peab ju peale hakkama ja just ettevõtjatelt ootaks survet.”
Käsitletakse ka Tallinna ringtee teemat nii maantee kui raudtee aspektist. Kahjuks tundub et raudtee on siis esitanud veidi kaugemaid soovunelmaid, ehk teisisõnu, kahtlen nende plaani realiseerimise võimekuses. Ja võimaluses.
Kaitseministeeriumi pressiteade augustikuust. Piisavalt autentne ja konkreetne teave.
Ämarit renoveeritakse - Postimehe artikkel05.10.2007 Ämari moderniseerimishankest, tugineb KM pressiteatel. Vaid 26 kommentaari
(sisuliselt sama artikkel ka Äripäevas, kommentaare pole)
Kommentaaridest:
Laaneots leiab EPL-s 15.10.2007, et Ämari tööd ärritavad Venemaad. Laaneots leiab, et püsiva NATO baasi rajamine Ämarisse on välistatud. Kommentaarides (31 tk) antakse talle aga tuld. 'ammuküttide õhutõrjepataljon oleks kindlasti poliitiliselt sobivam'
oma kommentaar samal rajal: Ammuküttide pataljon oleks efektiivsem. Kaugjuhtimisega mudellennukite brigaad, baasid Soome lahe väikesaartele ja kiirreageerimisega esimene vene lennuk mis piiri rikub, alla tuua - ja ongi kogu oht ühekorraga tasandatud. Kui tglt madinaks peaks minema, on selleks ajaks kui esimene lennuk Ämarist üles saab, plats rakettidega tasa tehtud.
Laaneotsa refereerib ka Postimees. (vaid 12 kommi). Seepeale seletab Praktik, misasi see NATO lennuväebaas on.
Sisuliselt on vastus adekvaatne, kuid lisaksin vaid selle, et kui tsiviilliiklus lisandub Ämarisse, siis on vaja:
- uut detailplaneeringut, sest praegune käsitleb vaid rajatisi lennurajast lõunas. Tsiviilkasutus saaks paiknema põhjapool.
- uut teed, sest ühendus ei saa kulgeda läbi militaartsooni.
Uus tee saaks kulgeda ehk Ämari lennubaasi põhjaosast Maeru-Lehola suunas ja edasi kas eelmainitud ringteele kas Niitvälja poolt ehk möödudes Keilast läänest või lõunapoolset Keila ümbersõitu kasutades (mis tõenäoliselt nihkub ajaliselt veel edasi). Raudtee osas usuksin ise pigem uut raudteeharu Ämari-Kulna suunas, mitte praegu planeeringutes esineva Vasalemma jaama ühendust. Planeeringu kooskõlastuses on PRMA (Maanteeamet) soovitanud vajadusel raudteeharu asemel jaamast kütuseveoks torujuhe teha. Oleks ilmselt odavam.
Ämari tulevikku käsitleb tomp - võimaliku Hiina transiidi käitlemist. Kommentaarid asjalikud, ei hakka kopeerima.
Venemaad häirib Ämari moderniseerimine - Postimehe artikkel vene sõjaväediplomaadi hinnangutest - 8.11.2007, koos 65 kommentaariga. Diplomaadi sõnul on uuendustööd peaaegu valmis Poola Laski, Poznan-Krzesiny ja Swidwini õhubaasides ning Leedus Zokniais. Poolas asuvate Miroslawieci, Malborki ja Powidzi ning Läti Lielvarde lennujaamade uuendamine on just alanud.
Kommentaaridest väike valik:
Sõna sekka ka Kruuda impeeriumist (14.11.2007)
See oli siis koondülevaade Google otsingust 59 lehekülje läbilappamisega, märksõnaks ainult Ämari.
Ämari mõis - piltidega ülevaade mõisa järelejäänud hoonestusest koos tõdemusega, et mõis paikneb kaitsevägede territooriumil ja seetõttu ei ole lihtsalt külastatav.
1997 on Postimees kirjutanud intervjuu Valeri Saarega ja ka Ämarist rääkind.
Harju maakonnaplaneeringu alt võib leida viite Ämari võimalikule tulevikule.
Ilmselt samas seoses link ka Harju ettevõtluskeskuse saidilt.
Veidi teiselt liinilt - 2001 planeeriti Eesti Asum nimelise ettevõtmisega ka Ämarit.
Ämari - plaanis 50 maja, infrastruktuuri rajamine – kuni 8 miljonit krooni, müügihind noorele perele – kuni 500 000 krooni, turuväärtus – kuni 700 000 kroon, vanemad eramud – kuni 350 000 kroon,3toalised korterid – kuni 40 000 krooni
Vahel satub juhuslikult kätte ka huvitavaid materjale - Vabariigi Valitsuse korraldus juunis 2001 haldusterritoriaalse muutuse kohta. Pikk tekst, kuid lühidalt, taheti kokku lüüa Vasalemmat Padise ja Pakri saartega.
NATO seosed 2001 aastast, minut.ee artikkel Kaitseministeeriumi avalike materjalide alusel
Wikipeedia- Ämari lennuväli - hea artikkel, allikaks mil.ee (tundub et vaba lehekülg).
Kaitseministeerium viitab 2004: Läbi on viidud Ämari Lennuvälja tsiviil-militaarkasutuse teostatavuse uuring, millele tuginedes võeti vastu otsus arendada Ämari Lennuväli kahekasutuslikuks (tsiviil- ja militaar-) lennuväljaks.
Viide Tehnikaülikooli teadusuuringutest - Tang P. et. al. Ämari Air Base - opportunities for investors. - Preliminary Reuse Project Proposals by the Czech Republic, Estonia, Latvia and Poland to the Industrial and Financial Communities in the United States. The Institute for Defense Analyses. September 18-19, 1997. Alexandria, Virginia. 36 p.
Padise vald kinnitab oma arengukavas (2006-2010) et: Paldiski ja Ämari rahvusvahelised transpordikeskused on piirkonna majandusarengu stimulaatorid.
Arengukavadest veel - Eesti Lennunduse Arengukava 2000-2006 kirjeldab muuhulgas järgmist:
- 1997 valminud Tallinna Lennujaama Arengukava alusel, reisijate arv Tallinna Lennujaamas 2004 - 750 tuh, 2015 - 1,5 miljonit ja peale 2015 ca 3 miljonit reisijat aastas.
- Kava p 10.2 näeb Ämariga seoses põhiülesanneteks: Arendada Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999.a. otsusega on võetud suund muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Õhuvägi on huvitatud Ämari lennuvälja kiiremast kasutuselevõtust, sest riigikaitse seisukohalt asub see strateegiliselt tähtsas kohas ning kolmnurk Tallinn-Paldiski-Ämari annab eeldused selle transpordisõlme edaspidiseks majanduslikuks arenguks. Lennubaasi moodustamine Ämaris ja lennuvälja käikulaskmine on oluline samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks, sellega avatakse Eesti Vabariigi õhuruum NATO poliitiliste huvide ja eesmärkide elluviimiseks.
Siiski lisatakse ka hapu pool: Riigi raha investeerimisel Ämari lennuväljale tuleb vältida funktsioonide dubleerimist Tallinna lennujaamaga: riigil on otstarbekas omada Põhja-Eestis ainult ühte suurt tsiviillennundust (sh kaubavedu) teenindavat lennujaama. Seetõttu tuleb investeeringute tegemisel Ämari lennuväljal arvestada asjaoluga, et Ämari lennuvälja kasutatakse tsiviilotstarbel ainult äärmisel vajadusel (hädamaandumine vms). Lennujaamade vahelises konkurentsis on oluline tagada Tallinna lennujaama kui Eesti peamise lennujaama konkurentsivõime võrreldes Helsingi-Vantaa ja Riia lennujaamadega.
17.01.2006 on Riigikogu Riigikaitsekomisjon ära kuulanud eksperdid - Kaitseministeeriumi esindajad ministeeriumi nõunik Kalev Stoicescu, ministeeriumi nõunik Märt Piiskop, õhuväe ülema asetäitja kolonel Valeri Saar - teemal Ämari lennuvälja perspektiivid ja alternatiivse tsiviillennuvälja rajamine
ETV kinnitab NATO kavasid.
Liiklus.ee on viidanud Postimehele ja Ämari detailplaneeringule - reserveeritud põhjaterritoorium tsiviiltarbeks.
Samale allikale viitab ka infoturism. Maha ei jää ka Lasnamäe leht
Uudisest on kinni haaranud ka Baltic Business News. Viitavad, et Ämarilt saab lennuliiklust teenindada 4 korda kiiremini. Mida see küll võiks tähendada?
Päevaleht samal teemal - 02.11.2006 - viie aastaga lennuväebaasi töötajate arv kolmekordistub.
Seni töötajate arv 118, kuid kui rada vaja 24h ööpäevas valmiduses hoida, kolmekordistub töötajate arv (Arvo Palumäe). 2011 peaks lennubaas suutma vastu võtta 20 C130 tüüpi transpordilennukit ja 16 hävitajat ööpäevas (Priit Parktal).
Terve Mõistuse Sündikaadis võtab Mart Helme sõna, pakub Ämari-Paldiski kompleksi NATO koolituskeskusena. Radikaal nagu ta on, kuid kahtlemata on idees ka mingisugune uba.
Päevaleht peegeldab kuidas Eesti Raudtee transiiti ümber korraldab. “Mida teha ikkagi Ämari lennujaamaga?” küsis Parts. “Praegu on see justkui mõeldud tohutuks militaarlennuväljaks. See on NATO huviorbiidis, aga kui palju on sellele tähelepanu pööranud ettevõtjad? Kusagilt peab ju peale hakkama ja just ettevõtjatelt ootaks survet.”
Käsitletakse ka Tallinna ringtee teemat nii maantee kui raudtee aspektist. Kahjuks tundub et raudtee on siis esitanud veidi kaugemaid soovunelmaid, ehk teisisõnu, kahtlen nende plaani realiseerimise võimekuses. Ja võimaluses.
Kaitseministeeriumi pressiteade augustikuust. Piisavalt autentne ja konkreetne teave.
Ämarit renoveeritakse - Postimehe artikkel05.10.2007 Ämari moderniseerimishankest, tugineb KM pressiteatel. Vaid 26 kommentaari
(sisuliselt sama artikkel ka Äripäevas, kommentaare pole)
Kommentaaridest:
- tuutuluutu ansipiaana: Tartusse Tallinnast laiutav maantee, loodetavasti uus raudtee läbi Tartu Valga suunas, nüüd veel miljard Ämari lennuvälja jaoks, teadmata mis maksab selle ekspluatatsioonis hoidmine. Kas Ansip on Tartu põhjendamatu eelistamisega ära keeranud või rajab endale tartlase silmis surematut kuulsust. Isegi euroametnikud on suhtunud Tartu maanteehullusesse skeptiliselt ja on soovitanud nende kolkasseviivate teede asemel kasutada raha Via Baltica taoliste teede ehitusse, mille kaudu saab Eesti tulevikus parema ühenduse Euroopaga. Kas on ikka mõtet Tartut eelistada kui sinna sõiduks paranevad mõne poliitiku ja üliõpilaste sõidutingimused? Mind ajas naerma soov meelitada Tartusse või Valga kanti sel moel turistide armaadasid, pakkudes neile vahelduseks jalgrataste laenutamist. Tule taevas appi!
- to tuutuluutu: mis on Ämaril Tartuga pistmist?
- Madis: to: Tuutuluutu ansipiaana! -Ma ei tea, võibolla ma eksin kuid kas polnud Tartu maantee mitte Eesti kõige suurema sõidukoormusega maantee? Ning maantee, millel toimub kõige rohkem liiklusõnnetusi kuna autosid on seal lihtsalt liiga palju? Tundub olevat ju küllaltki mõjuv põhjus teed laiendada. Ämari lennuvälja laiendamine on aga hädavajalik sõjaväe transpordi- ja hävituslennukite (pean siinkohal silmas küll NATO tehnikat) Eesti pinnale maandumiseks. Eestis pole hetkel ühtegi pädevat sõjeväelennuvälja. Tsiviillennuväljale (nt. Tallinna lennuväli) minuteadada aga sõjaväelennukid maanduda ei tohi ja ega seal pole vist väga ruumi ka. Ning mis liitlaste kaitsest me saame rääkida kui neil pole võimalik isegi tehnikat siia tuua. Ämari lennuvälja uuendamine oli minutead ammu plaanis ning vist isegi NATO poolt ette kirjutatud. Nii et on vast kohatu siinkohal rääkida mõne poliitiku isiklikest ambitsioonidest.
- gr: kas mäletate, milline müra oli vene sõjaväe lennuväljade lähedal? sama saab olema ka jänkide lennukitega:( kindlasti langeb selles piirkonnas kinnisvara hind...
- Miljardiline kinnisvarahinna langus: Selle uudisega on 30km Ämarist kinnisvarahinnad kukkunud olematusse. Ainult loll tahab sellise militaarse objekti läheduses asuda.
- hmm: gr: eesti vabadus on tähtsam kui mingi kinnisvara hind. elati okupatsiooniajal lennuväljade lähedal, elatakse edaspidigi
- Maksumaksja: See miljard läheb asja ette ! Olen rahul! Olen valmis annetama nt sõjalennukite ostu fondi võimaluste piires kuis ee kuunagi peaks loodama..
- to Madis: "Tsiviillennuväljale (nt. Tallinna lennuväli) minuteadada aga sõjaväelennukid maanduda ei tohi ja ega seal pole vist väga ruumi ka." Tegelikult tohivad küll. Maailmas on väga palju lennuvälju, mida kasutavad korraga nii tsiviil- kui sõjalennukid. Ning ühtlasi on absoluutselt iga tsiviillennuväli varulennuväljaks ka sõjaväele. Aga see on õige, et Tallinna lennuväljal palju ruumi pole. Loomulikult peab riigis suuri ja korras lennuvälju olema rohkem kui vaid üks. Lisaks sõjaaja vajadusele ka lihtsalt selleks puhuks, kui üks lennuväli mistahes rahuaegsel põhjusel (remonditööd, tehnogeenne katastroof, terroristi tegevus) mingil hetkel kasutuskõlbmatuks muutub.
Laaneots leiab EPL-s 15.10.2007, et Ämari tööd ärritavad Venemaad. Laaneots leiab, et püsiva NATO baasi rajamine Ämarisse on välistatud. Kommentaarides (31 tk) antakse talle aga tuld. 'ammuküttide õhutõrjepataljon oleks kindlasti poliitiliselt sobivam'
oma kommentaar samal rajal: Ammuküttide pataljon oleks efektiivsem. Kaugjuhtimisega mudellennukite brigaad, baasid Soome lahe väikesaartele ja kiirreageerimisega esimene vene lennuk mis piiri rikub, alla tuua - ja ongi kogu oht ühekorraga tasandatud. Kui tglt madinaks peaks minema, on selleks ajaks kui esimene lennuk Ämarist üles saab, plats rakettidega tasa tehtud.
Laaneotsa refereerib ka Postimees. (vaid 12 kommi). Seepeale seletab Praktik, misasi see NATO lennuväebaas on.
- Mis asi see "NATO lennuväli" õige on?? Kuna Eesti on NATO liikmesriik, siis ükskõik, mida me teeme oma sõjalise võimekuse osas, võib lihtsustatult öelda, et see on NATO võimekus antud ruumis ja ajas.´ Naljakas on kuulda "NATO lennuväli". Huvitav, kas Venemaale meeldib "NATO Tapa Väljaõppekeskus" või nn. "NATO soomukid", mis Eesti endale muretses?
- Jah Eurofaiter ning F-22 (mida USA teistele riikidele ei müü) maksavad 1,5 miljardi krooni hinnaklassis, kuid uued F-16 (Block 60) ja Grippen`i modifikatsioonid maksavad 40 - 60 milj. USD vahel e. tunduvalt alla miljardi. Mulje loomiseks maksumaksjatele,on kindlasti vaja ära märkida kõige kallimad maailmas eksisteerivad hävitajad.
- 2015 ei ole võimalik Eestil endal tagada õhuturvet. Selleks oli vaja juba 2006 aastal hakata koolitama piloote ja insenere ning juba siis lahendada lennundusspetsialistide palgaküsimused. Isegi, kui otsus oleks tehtud 2006 aastal, ei oleks kaitsevägi saanud pilootide ega inseneride kandidaate, sest 13 000 kr.(täna) ei ole see tasu, mille eest inimesed panevad oma tervise vaekausile. Olenemata sellest, kui patriootlikult nad on meelestatud. Heal juhul jätkub sellist patriotismi 3-5 aastaks.
Sisuliselt on vastus adekvaatne, kuid lisaksin vaid selle, et kui tsiviilliiklus lisandub Ämarisse, siis on vaja:
- uut detailplaneeringut, sest praegune käsitleb vaid rajatisi lennurajast lõunas. Tsiviilkasutus saaks paiknema põhjapool.
- uut teed, sest ühendus ei saa kulgeda läbi militaartsooni.
Uus tee saaks kulgeda ehk Ämari lennubaasi põhjaosast Maeru-Lehola suunas ja edasi kas eelmainitud ringteele kas Niitvälja poolt ehk möödudes Keilast läänest või lõunapoolset Keila ümbersõitu kasutades (mis tõenäoliselt nihkub ajaliselt veel edasi). Raudtee osas usuksin ise pigem uut raudteeharu Ämari-Kulna suunas, mitte praegu planeeringutes esineva Vasalemma jaama ühendust. Planeeringu kooskõlastuses on PRMA (Maanteeamet) soovitanud vajadusel raudteeharu asemel jaamast kütuseveoks torujuhe teha. Oleks ilmselt odavam.
Ämari tulevikku käsitleb tomp - võimaliku Hiina transiidi käitlemist. Kommentaarid asjalikud, ei hakka kopeerima.
Venemaad häirib Ämari moderniseerimine - Postimehe artikkel vene sõjaväediplomaadi hinnangutest - 8.11.2007, koos 65 kommentaariga. Diplomaadi sõnul on uuendustööd peaaegu valmis Poola Laski, Poznan-Krzesiny ja Swidwini õhubaasides ning Leedus Zokniais. Poolas asuvate Miroslawieci, Malborki ja Powidzi ning Läti Lielvarde lennujaamade uuendamine on just alanud.
Kommentaaridest väike valik:
- lugeja: Ämari peaks rekonstrueerima nii, et see jääb ka TSIVIILKASUTUSSE. Pole ju normaalne, et rahvusvaheline lennujaam ja lennuväli asub ühe Euroopa pealinna keskel ja et tõusvad ja maanduvad lennukid reostavad linnaelanike JOOGIVEERESERVUAARI!!!
- irw: muidu ega eestil tegelikult pole mõttekas (ega võimalik) mingit hullu hävitajateeskadrilli omada ja ülal pidada. 2-3 on maksimum. pigem tuleks investeerida kaasaegsesse õhutõrjesse mis vene lennukid vajadusel ilusti vanarauaks muudaks. tükk maad odavam.
Sõna sekka ka Kruuda impeeriumist (14.11.2007)
See oli siis koondülevaade Google otsingust 59 lehekülje läbilappamisega, märksõnaks ainult Ämari.
reede, 9. november 2007
SWOT
Swot - mis loom see on.
9.novembril kolm tundi kella kolmest sai seda loomakest taltsutada.
Näidetena toodud Saue, Põlva ja Suure-Jaani poolt tehtud SWOTid, kuid sisu kujunes välja kohalik.
Kuigi siinkirjutajat süüdistati pärast istungi lõppu kroonilises mölapidamatuses, tundus siiski et istung on oma ülesande täitnud. Ehkki, algsed lootused olid ehk veel suuremad - nimelt jäi miskit ikkagi puudu, strateegilised suunad formuleerimata. Tundub aga et sellest suunandusest jäi vaid natu-natu puudu. Nii et püüaksime lõppu ka need formuleerida.
Aga nüüd siis sisust:
TUGEVUSED
- Vasalemma marmor - ehk siis see kivi, mis maa alt leida on
- Asukoht tõmbekeskuste (Tallinn, Keila, Paldiski) suhtes
- Metsade suur osakaal - ehk rekreatsioonipotentsiaal - metsade kõrvalfunktsioon ära märkida, mis võimaldaks kohati metsa kasutada ka eluasemete rajamise kohaks, tingimusel et maksimaalselt säilitatakse puistud.
- Hea teedevõrk - raudtee, maanteed (siia alla peaks kuuluma ka õhuteed, veeteede jaoks on Vasalemma jõgi liialt tilluke) - mis selles suunas teha annaks, sai kirja kergliiklustee Keilast Padiseni
- Palju vaba maad - annab hea elamuarendusvõimaluse - siit arenes valdav suund, et Vasalemma kujuneb suurlinna magalaks, osalejatel oli vähe lootust selleks et vald piisavalt töökohti suudaks pakkuda. Jään siiski eriarvamusele, oletades et kui realiseerub Jamari lennuvälja idee, tulevad ka töökohad.
NÕRKUSED
- Vesi ja kanalisatsioon - ehk selle puudumine
- Maine - ehk samuti selle puudumine
- Rahvuslik struktuur - et mitte öelda muulaste või siis juurteta inimeste suur osakaal
- Alevike eristatus, puudulik suhtlemine - 3 alevikku, kuid omavahelised sidemed peaaegu puuduvad
- Ühe keskuse puudumine - üks mis oleks ühine ja kõiki kolme loksutaks. Keskus - mis on keskus, oletame et valla kese. Siis kas keskus peaks olema Rummu ja Vasalemma vahel? Või kui keskus paika jääb (vallavalitsus), siis peaks Keila vallaga diili tegema ja umbes samapalju kui Vasalemmast Rummuni, ka Keila vallalt üle võtma...
- RAHA - ehk jälle selle puudumine - siit diskussioon, kust tuleb raha - isikutulumaksust - kuidas raha saada - peab olema rohkem töötavaid inimesi... kuidas sinnani jõuda kui küsitluse järgi sooviti kasvutempot 30 inimest aastas valda juurde - ehk siis 1& aastas. Oletan, et jätkusuutlikkuse saavutab omavalitsusüksus umbes 10.000 elanikuga, vestluses pakuti ka et 6000 elanikku võiks piisav olla. Vajab küll täpsustamist, kuid ikkagi on tegemist kahekordse numbriga
- Elanikkonna vananemine (looduslik protsess?)
- Kvaliteetse tööjõu puudus
- Noorte lahkumine piirkonnast - et tuleks miskit ette võtta et noored peale õppimist siiski koju tagasi pöörduks. Mis on täna noori valda toonud? Kinnisvara, mis reformi- ja pärandamise protsessis noorteni jõudnud on.
- Amortiseerunud elamufond - ehk saaks vald uusi kortermaju ehitada. Kuid on see valla ülesanne? Võibolla peaks seda tegema ettevõtjad, kes kohapeal tööjõudu vajavad?
VÕIMALUSED
- Ämari tsiviilkasutus
- Tallinn-Vasalemma kiirraudtee - olemasoleva elektriraudtee uuendamine jätkuna Keila-Tallinn kiirelektrirongiliinile
- Vanglate arendamine tööstuspiirkonnaks - valla võimalused on pigem planeeringu kaudu, sest vanglad müüakse nii, et vaevalt vallal miskit kaasa rääkida on
- Paldiski-Padise tee rek - oluline nii Rummu kui Ämari arenguks
- Vasalemma-Munalaskme-Riisipere tee - ilmselt vajalik, kuid valla arenguks mitte enam nii üheselt mõistetav
- Puhkemajandus karjääride alal
OHUD
- Ämari intensiivse kasutuse negatiivne mõju - milline see siis on? Müra? Aktiivne areng võib ju ka konservatiivsele elanikkonnale negatiivne olla. Arvamine tingitud vastusest küsimustikus, mis pakkus et lahkun Vasalemmast kui Ämari laieneb
- Vanglate ala saatus otsustatakse väljaspool ja vallal pole miskit kaasa rääkida. Ainult planeeringutega
- Võimalik kaevanduste laienemine - mis tähendaks olulist ohtu esmalt veetasemele kaevudes, kuid kardetavalt ka looduskeskkonnale, metsa-alade kõrbestumine
KUIDAS TUGEVUSI ÄRA KASUTADA
- Paekivi (vasalemma marmor)
-- Vasalemma - kaevandusluba siduda veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisega - küsimus siis täiendava 6 meetri kaevamises, olemasolev kiht ammendub 4-5 aastaga ( risk - mis saab edasi); samas oht loodusele
-- Rummu - veetase tõusis ca 5 aasta eest, seos - ilmselt on mingid maa-alused sidemed Munalaskme piirkonna soodega, mis ühendatud anumate põhimõttel järve toidavad. Vaja oleks veetaseme langetamist ca 1,5 meetrit - see viiks Rummu keldrid kuivaks.
- Asukoht
-- elamuarendusperspektiiv tähendaks magala suunda. Kas meie sotsiaalne infrastruktuur (koolid lasteaiad) vastab muutuvatele vajadustele? Kindlasti ei, järelikult saab investoritele-arendajatele ette anda komplekstingimused, ehitada valmis ka sotsiaalobjektid ja teenindus. Terviklahendused.
-- millistes suundades laienemine? Vasalemma alevist siis lõunasse ja läände. Ämari saab ehk NATO liiniga korralikud puhastusseadmed, järelikult tuleks arendada Ämari tee äärset ala ja maantee-jõe vahelist kolmnurka, seal trassid Ämariga ühendada ja edasi pikendada trasse Vasalemmani.
NÕRKUSTE VASTU VÕITLEMINE
- Maine - aitab ehk vanglate sulgemine.
- Rahvuslik struktuur - aitaks kodutunde tekitamine, kuid kuidas?
- Raha - aitaks vaid suurem vald, st rahvast juurde tuua.
- Noorte lahkumine - paratamatu, aitaks ehk see kui noored tahaks tagasi tulla.
- Amortiseerunud elamufond - huvi, et korteritesse koliks maksujõuline klientuur, kes majad korrastaks; osa kolib edasi eramutesse...
- vesi ja kanal - 2000 inimekvivalenti, kuidas Vasalemmas sinnani jõuda? See annaks juurdepääsu eurorahadele või siis riigile kohustused. Rummu ja Ämari kui olemasoleva tsentraalvee- ja kanaliga asumid, need peaks juba praegu olema toetuskõlbulised. Paraku jookseb nõrgalt puhastatud reovesi ikkagi Vasalemma jõkke.
Planeeringute hierarhia
Läänemere visioon - VASAB 2010 - ilmselt kõige üldisem ruumilise planeeringu dokument
Eesti 2010 - üleriiklik kattev ruumilise planeerimise alusdokument. Selle uuendamine on problemaatiline, kuna Siseministeeriumi ülemplaneerija kinnitab, et muuta vaja pole, piisab vaid rakenduskava korrigeerimisest. Julgen selles arvamises kahelda.
Järgmiseks tasemeks on maakonnaplaneering. Harju näitel on planeeringu 1. etapp kehtestatud 1999.
Järgneb valla üldplaneering. Vasalemma üldplaneering on kehtestatud 27.06.2000 nr 14 Vallavalitsuse määrusega ning üle vaadatud 21.04.2003 kirjaga (paraku seda kirja dokumendiregister ei näita).
Edasi tuleb detailplaneering. Pahatihti mis tavaks kujunend, muudab DP üldplaneeringut. Tavaline põhjus - detailplaneering koostatakse alale, milline ei olnud varem ehitusalaks planeeritud.
Ja nüüd puänt.
Kuna DP tihtipeale muudab ÜP-t, siis seetõttu ongi selliste DP-ute puhul nõutud kogu kooskõlastusring mis ÜP-ule ettenähtud. Ja tegelikult juriidiliselt õige on selline komplekt dokumente, mis koosneb algsest üldplaneeringust, mille toimikusse on lisatud kõik need detailplaneeringud, mis üldplaneeringut muudavad.
Siit ka edasi, et vastu võetakse ka ÜP, mis on erinev Maakonnaplaneeringust - mitte ainult ei täpsusta vaid ongi erinev, siis siin rakendub täpselt sama muutva planeeringu reegel. Jõus on maakonnaplaneering koos teda muutvate valla üldplaneeringutega.
Kui nüüd pill veel rohkem lõhki ajada, siis oleme sellises situatsioonis, et Harju maakonnaplaneeringu kaustas peaks olema näiteks Vasalemma üldplaneering kuna selles dokumendis on raudteetrass paigutatud märkimisväärselt erinevasse kohta. Et aga Vasalemma üldplaneering ise on jõus vaid kaustana, milles on ka kõik ÜP-d muutnud DP-d, siis peaks Harju maakonnaplaneeringu kaustas olema ka kõik hiljem muutnud planeeringud DP-ni välja.
On ka nii? Ei ära muretse, ei ole. Kuigi võiks ja peaks.
Kas niimoodi me planeerimist harrastamegi? Ülevalt alla visioon ja alt üles korrektuur. Üks tühistab teise ja teine esimese.
Eesti 2010 - üleriiklik kattev ruumilise planeerimise alusdokument. Selle uuendamine on problemaatiline, kuna Siseministeeriumi ülemplaneerija kinnitab, et muuta vaja pole, piisab vaid rakenduskava korrigeerimisest. Julgen selles arvamises kahelda.
Järgmiseks tasemeks on maakonnaplaneering. Harju näitel on planeeringu 1. etapp kehtestatud 1999.
Järgneb valla üldplaneering. Vasalemma üldplaneering on kehtestatud 27.06.2000 nr 14 Vallavalitsuse määrusega ning üle vaadatud 21.04.2003 kirjaga (paraku seda kirja dokumendiregister ei näita).
Edasi tuleb detailplaneering. Pahatihti mis tavaks kujunend, muudab DP üldplaneeringut. Tavaline põhjus - detailplaneering koostatakse alale, milline ei olnud varem ehitusalaks planeeritud.
Ja nüüd puänt.
Kuna DP tihtipeale muudab ÜP-t, siis seetõttu ongi selliste DP-ute puhul nõutud kogu kooskõlastusring mis ÜP-ule ettenähtud. Ja tegelikult juriidiliselt õige on selline komplekt dokumente, mis koosneb algsest üldplaneeringust, mille toimikusse on lisatud kõik need detailplaneeringud, mis üldplaneeringut muudavad.
Siit ka edasi, et vastu võetakse ka ÜP, mis on erinev Maakonnaplaneeringust - mitte ainult ei täpsusta vaid ongi erinev, siis siin rakendub täpselt sama muutva planeeringu reegel. Jõus on maakonnaplaneering koos teda muutvate valla üldplaneeringutega.
Kui nüüd pill veel rohkem lõhki ajada, siis oleme sellises situatsioonis, et Harju maakonnaplaneeringu kaustas peaks olema näiteks Vasalemma üldplaneering kuna selles dokumendis on raudteetrass paigutatud märkimisväärselt erinevasse kohta. Et aga Vasalemma üldplaneering ise on jõus vaid kaustana, milles on ka kõik ÜP-d muutnud DP-d, siis peaks Harju maakonnaplaneeringu kaustas olema ka kõik hiljem muutnud planeeringud DP-ni välja.
On ka nii? Ei ära muretse, ei ole. Kuigi võiks ja peaks.
Kas niimoodi me planeerimist harrastamegi? Ülevalt alla visioon ja alt üles korrektuur. Üks tühistab teise ja teine esimese.
Uue planeeringu aluseid
Administratiivne jaotus - kolm alevit ja kaks küla
Roosad on senised riigi maad - Ämari lennubaas, kaevandused ja vanglad.
Sinisega Rummu järv, mille veetase on probleemiks kuna ei kaevandata.
Probleemseks on veel raudteetrass. Kaardil on ka näidatud tee trassid, mis osalt ei klapi muutunud olukorraga (Ämari ühendused ja Ämari lennubaasi sisetee)
Vasalemma valla üldplaneering
Tere tulemast Vasalemma valla üldplaneeringu jutunurka.
Planeeringuprotsessi juhib Ramboll Eesti AS planeeringute osakond, projektijuht Eneli Niinepuu.
Eelmine planeering on koostatud 1999 aastal (OÜ Maaplaneeringud), mistõttu paljudes teemades oluliselt vananenud.
Millised on hetkel konkreetsed probleemid, miks ÜP ei ole enam hea?
- vanglad suletakse ja ala vajab uut kasutust, see tuleb fikseerida esmalt ÜP-s
- kaevandused saavad tühjaks ja suletakse - need vajavad rekultiveerimist enne sulgemist, kuid ka selleks peab ÜP andma juhise, et mis sinna planeeritud on
- raudtee trass on planeeringus konfliktne - maakonnaplaneeringus ühes kohas, ÜP-s teises kohas, tegelikult peaks kulgema hoopis kolmandas
- ÜP ei arvesta üldse võimalusega, et Ämaris hakkaks arenema tsiviilkasutus (kauba- ja reisiliiklus) - see vajab hoopis enamat ja jällegi tuleks teema ÜP tasemel läbi töötada
teedevõrk:
- karjääri väljaveotee kulgeb läbi Vasalemma aleviku, kuigi juba aastaid on soovitud korda teha karjäärist üle Ohtu kulgev otsetee - asi takerdunud Ohtu mõisapargi kaitsealuse staatuse taha.
- Rummu alevikku läbiv Haapsalu maantee on surutud kitsasse koridori
- Vasalemma jõe sild on kitsas ja ohtlik, laiendamiseks (või uueks sillaks) on küll maaeralduse koridor, kuid ettevõtmine on ikka problemaatiline - lahendus võiks tulla transiitliikluse mujale suunamisega, kas uus sild oluliselt põhjasuunas ja trass Lennubaasi ja Rummu vahelt läbi, või koguni Lennubaasi põhjaküljele.
veerežiim:
- suure karjääri varud ammenduvad, kuid sügavamast kihist kaevandamine ähvardab Vasalemma aleviku joogiveekaevud kuivaks jätta. Võimalik, kui Vasalemma alevikus rajada tsentraalne veevärk mis täna puudub.
- Rummu järve kõrge veetase on problemaatiline Rummu aleviku asustusele, vesi tuleks ära juhtida või koguni kaevandamise puhul pumbata Vasalemma jõkke läbi kanalite.
Planeeringuprotsessi juhib Ramboll Eesti AS planeeringute osakond, projektijuht Eneli Niinepuu.
Eelmine planeering on koostatud 1999 aastal (OÜ Maaplaneeringud), mistõttu paljudes teemades oluliselt vananenud.
Millised on hetkel konkreetsed probleemid, miks ÜP ei ole enam hea?
- vanglad suletakse ja ala vajab uut kasutust, see tuleb fikseerida esmalt ÜP-s
- kaevandused saavad tühjaks ja suletakse - need vajavad rekultiveerimist enne sulgemist, kuid ka selleks peab ÜP andma juhise, et mis sinna planeeritud on
- raudtee trass on planeeringus konfliktne - maakonnaplaneeringus ühes kohas, ÜP-s teises kohas, tegelikult peaks kulgema hoopis kolmandas
- ÜP ei arvesta üldse võimalusega, et Ämaris hakkaks arenema tsiviilkasutus (kauba- ja reisiliiklus) - see vajab hoopis enamat ja jällegi tuleks teema ÜP tasemel läbi töötada
teedevõrk:
- karjääri väljaveotee kulgeb läbi Vasalemma aleviku, kuigi juba aastaid on soovitud korda teha karjäärist üle Ohtu kulgev otsetee - asi takerdunud Ohtu mõisapargi kaitsealuse staatuse taha.
- Rummu alevikku läbiv Haapsalu maantee on surutud kitsasse koridori
- Vasalemma jõe sild on kitsas ja ohtlik, laiendamiseks (või uueks sillaks) on küll maaeralduse koridor, kuid ettevõtmine on ikka problemaatiline - lahendus võiks tulla transiitliikluse mujale suunamisega, kas uus sild oluliselt põhjasuunas ja trass Lennubaasi ja Rummu vahelt läbi, või koguni Lennubaasi põhjaküljele.
veerežiim:
- suure karjääri varud ammenduvad, kuid sügavamast kihist kaevandamine ähvardab Vasalemma aleviku joogiveekaevud kuivaks jätta. Võimalik, kui Vasalemma alevikus rajada tsentraalne veevärk mis täna puudub.
- Rummu järve kõrge veetase on problemaatiline Rummu aleviku asustusele, vesi tuleks ära juhtida või koguni kaevandamise puhul pumbata Vasalemma jõkke läbi kanalite.
Tellimine:
Postitused (Atom)