Teed ja veed

Täna oli väga tore jõulukontsert Arsiselt. Kuid sama oluliseks loeks ka mõttevahetusi üldplaneeringu teemas. Nordkalki kohtumine oli vajalik ja väga hea. Samamoodi peaks tegema ka vee teemakohtumise ja teede teemakohtumise.

VESI
Käsitleda tuleb nii seda vett millest puudust tunneme (joogivesi) kui seda, mis joogiveest peale joomist saab (kanalisatsioon) kui ka seda vett, mida kohati liiast on (sadevesi, pinnavesi) ja mis teinekord koguni keldrisse tikub (eriti Rummu piirkonnas). Ehk siis looduslikku vete liikumist, võimalikke stsenaariumeid (mis juhtub kui - käsitledes paekaevanduse mõju veehorisontidele ja varudele; Rummu näide, kui kaevandamine lõppes, tõusis vesi keldrisse - mis võib juhtuda Vasalemmaga kui kaevandamine otsa peaks saama), puurkaevude ja tsentraalveevarustuse ning kanalisatsiooni ja puhastusseadmete rajamist ja võimalikke asukohti.
Osalejatest - ajurünnakust sooviks osa võtma keskkonna- ja vee teemadega tegelevatest firmadest Maves (Madis Metsur) ja Maa ja Vesi (Kalev Raadla või Tõnu Mugra). Samuti tasuks kaasata Keskkonnateenistus ja võib-olla ka KIK ning Keskkonnaministeerium. Vähemalt tuleb nendega eelnevalt läbi rääkida ja leida põhiettekanded.
Et paljud perspektiivid seonduvad Ämariga, seda eriti kanalisatsiooni ja puhastusseadmete osas, tuleks kaasata Kaitseministeerium. Puhastusseadmete asukohad, laiendatavused, läbilaskevõimed.
Teadaolev finantseeringu suurusjärk - 100 miljonit - kuid kas see kataks kõik? Puhastusseadmed, kanalisatsioonitrass, veetrass, puurkaev ja pumbajaam koos veepuhastusseadmetega. Ja arvestada, et värk peaks omama näiteks 30 aasta reservi ja laiendatavust teise 30 aasta jaoks. Ehk siis kui suureks kasvab piirkond 30 aastaga? No kui Ämari maksimaalne areng arvesse võtta, siis pakuksin ainult lennujaamaga seotud töökohti 1000 ringi - ca 300-400 on militaarlennuväljaga seotud, ülejäänu tsiviiliga. Pluss siis kogu see sektor, mis otseselt lennundusega ei seondu vaid võidab sellest. Teenindav pool tooks veel teist samapalju töökohtades juurde. Ehk siis 2000 töökohta kokku. Oletame et pooled neist eelistaks elada vallas. Teine pool valib oma asukohaks kas Keila või eelistab olla merele lähemal, ilmselt tuleks siit hajaasustusele Padise vallas suht suur surve. Madise-Kurkse vahe mererannale lähemal olev ala. Ok, kui 1000 töötajat juurde, siis tähendaks see umbes 1000 elamist ja 3000 uut elanikku ehk siis valla kahekordistamist 30 aastaga. Sõbrad, ma olen asja juures veel pessimist.
Huvi pärast tasuks vaadata, mis on juhtunud mujal maailmas kus lennujaam on liigutatud pealinnast eemale, kuidas on arenenud see uue lennujaama piirkond.

TEED
Selle teema sees on vajalik igal juhul konsultatsioon ja osalemine Maanteeameti ja Raudteeinspektsiooni poolelt. Põhilised teemad võiksid olla:
- eeldus, et Vasalemma karjäär jätkab veel 50 aastat, siis millist trassi mööda kivim välja veetakse - kas jätkuvalt vallavalitsuse eest läbi (mis takistab Vasalemmat juba oluliselt) või siiski saaks Ohtu trassi korrastada
- plaanilised tegevused Paldiski-Padise tee suunal (võimalikud ajagraafikud)
- otsene väljapääs piirkonnast Via Baltica suunale, et ei peaks igal juhul kulgema üle Kanama
- Haapsalu maantee trass ja selle võimalikud korrektuurid ja laiendused (järsud kõverad, sild), kergliiklustee trass
- Ämari areng, eeldus et sinna tuleb tsiviillennundus, võimalik paralleelne stardirada vähemalt 700 meetrit põhjapool (raja asukoht fikseerida ja reserveerida), tee trass Niitväljalt (ringtee ühendus) Ämarisse, tõenäoliselt Lehola tagant, Maerust, lennukoridori lehtri servale, tänase raja ja võimaliku paralleelraja vahelt läbi Paldiski-Padise maanteele. See trass võiks vähendada ka transiitliiklust tänasel Keila-Haapsalu maanteel
- raudtee koridor - täna planeeringus Vasalemmast läbi ja enne Rummut trass Ämarisse. Arvestades, et raudteeühendus oli oluline Lennubaasile Muuga sadama tõttu, kuid täna tundub, et Paldiski sadam on võimeline lahendama kõik need vajadused, mis eelnevalt seondusid Muugaga, siis raudteevajadus on pigem seotud võimaliku reisijateveoga Tallinna-Ämari vahel kuna lennukikütuse vajadust on võimalik paremini katta autovedudega otse Paldiskist. Seega võiks raudtee koridor kulgeda pigem lennuraja põhjapoolsest küljest kas üle Maeru Kulna-Vasalemma kõverale või veel põhjapool Niitväljale. Mõlemad variandid kulgevad läbi Keila valla ja käsitletakse ilmselt maakonna teemaplaneeringus, mis peaks ka käivituma aasta jooksul. Ei tundu loogiline et võimalik reisijateliiklus kulgeks üle Lennubaasi ala.
Konsulteerime ka Tallinna Lennujaamaga - käivitunud peaks olema nende Master Plan - ehk siis pikema tuleviku planeerimine. Peaks selgeks saama see, kas ja millal võiks oodata tsiviillennunduse poolt Ämari kasutamist. Tõenäoliselt keegi ei vaidlusta seda, kas - minimaalprogrammiks on Tallinna varulennuvälja staatus, mis juba NL ajal oli. Maksimaalprogrammiks Ülemiste täielik ülekolimine Ämarisse, kuid realistlik oleks tõmmata miskit kahe vahele. Küsimus on pigem selles, millal - ning mis enne seda veel eelnema peaks. Kõik võtab aega.