1. puhastusseadmed - midagi tehakse Lennubaasi rekonstrueerimise käigus. Lennuraja projektis on sadevee osa, kuid vist mitte olmereovee puhastust. Valla plaanid kipuksid sinnasuunda et Ämaris lahendada ka Vasalemma ala reoveed, seega elamuehituse laienemise telg oleks just suunaga Vasalemmast Ämarile. Ehk siis pigem teistpidi, kui arvestada reoveepuhastiga liitumise järjekorda (juhul kui torustik ehitatakse ja võetakse kasutusele järkjärgult). Kindlasti aga tähendaks see ülepumpamisjaama üle Vasalemma jõe.
2. Ämari kool on väga hea. Lennubaasi laienemine tähendab võimalust ka baasi töötajatele - kaubandus ja teenindus tulevad järele kui on asustust ehk elanikke. Järelikult oleks vaja Ämari külje all arendada elamuehitust, leida sobivamad alad ja planeerida just baasiga seotud töötajate jaoks.
laupäev, 29. detsember 2007
reede, 28. detsember 2007
Teed ja veed
Täna oli väga tore jõulukontsert Arsiselt. Kuid sama oluliseks loeks ka mõttevahetusi üldplaneeringu teemas. Nordkalki kohtumine oli vajalik ja väga hea. Samamoodi peaks tegema ka vee teemakohtumise ja teede teemakohtumise.
VESI
Käsitleda tuleb nii seda vett millest puudust tunneme (joogivesi) kui seda, mis joogiveest peale joomist saab (kanalisatsioon) kui ka seda vett, mida kohati liiast on (sadevesi, pinnavesi) ja mis teinekord koguni keldrisse tikub (eriti Rummu piirkonnas). Ehk siis looduslikku vete liikumist, võimalikke stsenaariumeid (mis juhtub kui - käsitledes paekaevanduse mõju veehorisontidele ja varudele; Rummu näide, kui kaevandamine lõppes, tõusis vesi keldrisse - mis võib juhtuda Vasalemmaga kui kaevandamine otsa peaks saama), puurkaevude ja tsentraalveevarustuse ning kanalisatsiooni ja puhastusseadmete rajamist ja võimalikke asukohti.
Osalejatest - ajurünnakust sooviks osa võtma keskkonna- ja vee teemadega tegelevatest firmadest Maves (Madis Metsur) ja Maa ja Vesi (Kalev Raadla või Tõnu Mugra). Samuti tasuks kaasata Keskkonnateenistus ja võib-olla ka KIK ning Keskkonnaministeerium. Vähemalt tuleb nendega eelnevalt läbi rääkida ja leida põhiettekanded.
Et paljud perspektiivid seonduvad Ämariga, seda eriti kanalisatsiooni ja puhastusseadmete osas, tuleks kaasata Kaitseministeerium. Puhastusseadmete asukohad, laiendatavused, läbilaskevõimed.
Teadaolev finantseeringu suurusjärk - 100 miljonit - kuid kas see kataks kõik? Puhastusseadmed, kanalisatsioonitrass, veetrass, puurkaev ja pumbajaam koos veepuhastusseadmetega. Ja arvestada, et värk peaks omama näiteks 30 aasta reservi ja laiendatavust teise 30 aasta jaoks. Ehk siis kui suureks kasvab piirkond 30 aastaga? No kui Ämari maksimaalne areng arvesse võtta, siis pakuksin ainult lennujaamaga seotud töökohti 1000 ringi - ca 300-400 on militaarlennuväljaga seotud, ülejäänu tsiviiliga. Pluss siis kogu see sektor, mis otseselt lennundusega ei seondu vaid võidab sellest. Teenindav pool tooks veel teist samapalju töökohtades juurde. Ehk siis 2000 töökohta kokku. Oletame et pooled neist eelistaks elada vallas. Teine pool valib oma asukohaks kas Keila või eelistab olla merele lähemal, ilmselt tuleks siit hajaasustusele Padise vallas suht suur surve. Madise-Kurkse vahe mererannale lähemal olev ala. Ok, kui 1000 töötajat juurde, siis tähendaks see umbes 1000 elamist ja 3000 uut elanikku ehk siis valla kahekordistamist 30 aastaga. Sõbrad, ma olen asja juures veel pessimist.
Huvi pärast tasuks vaadata, mis on juhtunud mujal maailmas kus lennujaam on liigutatud pealinnast eemale, kuidas on arenenud see uue lennujaama piirkond.
TEED
Selle teema sees on vajalik igal juhul konsultatsioon ja osalemine Maanteeameti ja Raudteeinspektsiooni poolelt. Põhilised teemad võiksid olla:
- eeldus, et Vasalemma karjäär jätkab veel 50 aastat, siis millist trassi mööda kivim välja veetakse - kas jätkuvalt vallavalitsuse eest läbi (mis takistab Vasalemmat juba oluliselt) või siiski saaks Ohtu trassi korrastada
- plaanilised tegevused Paldiski-Padise tee suunal (võimalikud ajagraafikud)
- otsene väljapääs piirkonnast Via Baltica suunale, et ei peaks igal juhul kulgema üle Kanama
- Haapsalu maantee trass ja selle võimalikud korrektuurid ja laiendused (järsud kõverad, sild), kergliiklustee trass
- Ämari areng, eeldus et sinna tuleb tsiviillennundus, võimalik paralleelne stardirada vähemalt 700 meetrit põhjapool (raja asukoht fikseerida ja reserveerida), tee trass Niitväljalt (ringtee ühendus) Ämarisse, tõenäoliselt Lehola tagant, Maerust, lennukoridori lehtri servale, tänase raja ja võimaliku paralleelraja vahelt läbi Paldiski-Padise maanteele. See trass võiks vähendada ka transiitliiklust tänasel Keila-Haapsalu maanteel
- raudtee koridor - täna planeeringus Vasalemmast läbi ja enne Rummut trass Ämarisse. Arvestades, et raudteeühendus oli oluline Lennubaasile Muuga sadama tõttu, kuid täna tundub, et Paldiski sadam on võimeline lahendama kõik need vajadused, mis eelnevalt seondusid Muugaga, siis raudteevajadus on pigem seotud võimaliku reisijateveoga Tallinna-Ämari vahel kuna lennukikütuse vajadust on võimalik paremini katta autovedudega otse Paldiskist. Seega võiks raudtee koridor kulgeda pigem lennuraja põhjapoolsest küljest kas üle Maeru Kulna-Vasalemma kõverale või veel põhjapool Niitväljale. Mõlemad variandid kulgevad läbi Keila valla ja käsitletakse ilmselt maakonna teemaplaneeringus, mis peaks ka käivituma aasta jooksul. Ei tundu loogiline et võimalik reisijateliiklus kulgeks üle Lennubaasi ala.
Konsulteerime ka Tallinna Lennujaamaga - käivitunud peaks olema nende Master Plan - ehk siis pikema tuleviku planeerimine. Peaks selgeks saama see, kas ja millal võiks oodata tsiviillennunduse poolt Ämari kasutamist. Tõenäoliselt keegi ei vaidlusta seda, kas - minimaalprogrammiks on Tallinna varulennuvälja staatus, mis juba NL ajal oli. Maksimaalprogrammiks Ülemiste täielik ülekolimine Ämarisse, kuid realistlik oleks tõmmata miskit kahe vahele. Küsimus on pigem selles, millal - ning mis enne seda veel eelnema peaks. Kõik võtab aega.
VESI
Käsitleda tuleb nii seda vett millest puudust tunneme (joogivesi) kui seda, mis joogiveest peale joomist saab (kanalisatsioon) kui ka seda vett, mida kohati liiast on (sadevesi, pinnavesi) ja mis teinekord koguni keldrisse tikub (eriti Rummu piirkonnas). Ehk siis looduslikku vete liikumist, võimalikke stsenaariumeid (mis juhtub kui - käsitledes paekaevanduse mõju veehorisontidele ja varudele; Rummu näide, kui kaevandamine lõppes, tõusis vesi keldrisse - mis võib juhtuda Vasalemmaga kui kaevandamine otsa peaks saama), puurkaevude ja tsentraalveevarustuse ning kanalisatsiooni ja puhastusseadmete rajamist ja võimalikke asukohti.
Osalejatest - ajurünnakust sooviks osa võtma keskkonna- ja vee teemadega tegelevatest firmadest Maves (Madis Metsur) ja Maa ja Vesi (Kalev Raadla või Tõnu Mugra). Samuti tasuks kaasata Keskkonnateenistus ja võib-olla ka KIK ning Keskkonnaministeerium. Vähemalt tuleb nendega eelnevalt läbi rääkida ja leida põhiettekanded.
Et paljud perspektiivid seonduvad Ämariga, seda eriti kanalisatsiooni ja puhastusseadmete osas, tuleks kaasata Kaitseministeerium. Puhastusseadmete asukohad, laiendatavused, läbilaskevõimed.
Teadaolev finantseeringu suurusjärk - 100 miljonit - kuid kas see kataks kõik? Puhastusseadmed, kanalisatsioonitrass, veetrass, puurkaev ja pumbajaam koos veepuhastusseadmetega. Ja arvestada, et värk peaks omama näiteks 30 aasta reservi ja laiendatavust teise 30 aasta jaoks. Ehk siis kui suureks kasvab piirkond 30 aastaga? No kui Ämari maksimaalne areng arvesse võtta, siis pakuksin ainult lennujaamaga seotud töökohti 1000 ringi - ca 300-400 on militaarlennuväljaga seotud, ülejäänu tsiviiliga. Pluss siis kogu see sektor, mis otseselt lennundusega ei seondu vaid võidab sellest. Teenindav pool tooks veel teist samapalju töökohtades juurde. Ehk siis 2000 töökohta kokku. Oletame et pooled neist eelistaks elada vallas. Teine pool valib oma asukohaks kas Keila või eelistab olla merele lähemal, ilmselt tuleks siit hajaasustusele Padise vallas suht suur surve. Madise-Kurkse vahe mererannale lähemal olev ala. Ok, kui 1000 töötajat juurde, siis tähendaks see umbes 1000 elamist ja 3000 uut elanikku ehk siis valla kahekordistamist 30 aastaga. Sõbrad, ma olen asja juures veel pessimist.
Huvi pärast tasuks vaadata, mis on juhtunud mujal maailmas kus lennujaam on liigutatud pealinnast eemale, kuidas on arenenud see uue lennujaama piirkond.
TEED
Selle teema sees on vajalik igal juhul konsultatsioon ja osalemine Maanteeameti ja Raudteeinspektsiooni poolelt. Põhilised teemad võiksid olla:
- eeldus, et Vasalemma karjäär jätkab veel 50 aastat, siis millist trassi mööda kivim välja veetakse - kas jätkuvalt vallavalitsuse eest läbi (mis takistab Vasalemmat juba oluliselt) või siiski saaks Ohtu trassi korrastada
- plaanilised tegevused Paldiski-Padise tee suunal (võimalikud ajagraafikud)
- otsene väljapääs piirkonnast Via Baltica suunale, et ei peaks igal juhul kulgema üle Kanama
- Haapsalu maantee trass ja selle võimalikud korrektuurid ja laiendused (järsud kõverad, sild), kergliiklustee trass
- Ämari areng, eeldus et sinna tuleb tsiviillennundus, võimalik paralleelne stardirada vähemalt 700 meetrit põhjapool (raja asukoht fikseerida ja reserveerida), tee trass Niitväljalt (ringtee ühendus) Ämarisse, tõenäoliselt Lehola tagant, Maerust, lennukoridori lehtri servale, tänase raja ja võimaliku paralleelraja vahelt läbi Paldiski-Padise maanteele. See trass võiks vähendada ka transiitliiklust tänasel Keila-Haapsalu maanteel
- raudtee koridor - täna planeeringus Vasalemmast läbi ja enne Rummut trass Ämarisse. Arvestades, et raudteeühendus oli oluline Lennubaasile Muuga sadama tõttu, kuid täna tundub, et Paldiski sadam on võimeline lahendama kõik need vajadused, mis eelnevalt seondusid Muugaga, siis raudteevajadus on pigem seotud võimaliku reisijateveoga Tallinna-Ämari vahel kuna lennukikütuse vajadust on võimalik paremini katta autovedudega otse Paldiskist. Seega võiks raudtee koridor kulgeda pigem lennuraja põhjapoolsest küljest kas üle Maeru Kulna-Vasalemma kõverale või veel põhjapool Niitväljale. Mõlemad variandid kulgevad läbi Keila valla ja käsitletakse ilmselt maakonna teemaplaneeringus, mis peaks ka käivituma aasta jooksul. Ei tundu loogiline et võimalik reisijateliiklus kulgeks üle Lennubaasi ala.
Konsulteerime ka Tallinna Lennujaamaga - käivitunud peaks olema nende Master Plan - ehk siis pikema tuleviku planeerimine. Peaks selgeks saama see, kas ja millal võiks oodata tsiviillennunduse poolt Ämari kasutamist. Tõenäoliselt keegi ei vaidlusta seda, kas - minimaalprogrammiks on Tallinna varulennuvälja staatus, mis juba NL ajal oli. Maksimaalprogrammiks Ülemiste täielik ülekolimine Ämarisse, kuid realistlik oleks tõmmata miskit kahe vahele. Küsimus on pigem selles, millal - ning mis enne seda veel eelnema peaks. Kõik võtab aega.
kolmapäev, 19. detsember 2007
Strateegilised otsused
Tuginevad SWOTi koondil:
tugevus - kivi, asukoht, teedevõrk, vaba maa
nõrkus - vesi ja kanalisatsioon, maine, keskuse puudumine, raha nappus
võimalus - Ämari arendus, raudtee kasutus, vangla-ala tööstuslik kasutus
ohud - müra, veetasemed, otsustustase mujal
Kuidas tugevusi ära kasutada?
kivi - vajadused, võimalused ja seostus veeprobleemidega
asukoht - ka magalastsenaariumi puhul sotsiaalsfäärile vaja enamat
puhkemajandus - mets, uued järved - rekultiveerimistingimused
laienemise suunad - Vasalemmast Ämari suunale, kuid see eeldab puhastusseadmete lahendusi (lootused Ämari Baasil, kuid vaja täpsustada, sest lennuraja projektis neid pole)
Kuidas nõrkustest jagu saada?
maine - aitab vanglate sulgemine
raha - vallarahvastiku kiirem suurenemine või liitumine naabritega
noored - vajalikud arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid
Seega vaja teha strateegilised valikud.
1. Valla laienemise/suurenemise teema
- status quo = arendustegevus piirata kitsalt olemasolevate alevitega, mujal hajaasustus suuremate kruntidega - see aga tähendab et raha ei ole ja ei tule.
- elanike arvu tõus - vajalik määrata arengusuunad. Kuhu elamud, kuhu tööstus ja kuhu muu ettevõtlus
2. Paekivi kasutamine
- lõpetada kasutus kui praeguse tehnoloogiaga kasutatavad varud otsa saavad - ehituskillustik 5 aastaga, tööstustoore 15 aastaga, rekultiveerida alad
- koostada pikaajaline paekivi kasutuse strateegia, Vasalemma kaevanduses siirduda sügavamatesse kihtidesse ja rajada samas ka Vasalemma alevi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tõenäoliselt mitte kavandada asustust Vasalemma karjäärist lõunas, kagusse raudteest.
- määratleda täpsem võimalik kasutusvaldkond aladele, kus on lubjakivivarud (kardirada, rallikrossirada - vbla veel kuskil) - jätta reservi ajaks kui tehnoloogia võimaldaks kasutada või püüda reservidest maha arvata
3. Kui valida valla laienemise strateegia, siis
- kas vajame uut vallakeskust? Kuhu? kas rallikrossiraja ja jõe vahelisele alale, jõe ja Rummu vahele või Rummu ja Ämari vahele? Mida kujutab endast võimalik keskus?
- kas soovime säilitada aedlinliku elulaadi ja laiendada seda ka uuselamualas, nõuded sotsiaalsfäärile (koolid, lasteaiad ja muu teenindus)
- kas vajame ka tööstust ja logistikat - et kasutada ära Ämari baasi ja Paldiski sünergia? Kas ala piirdub vaid seniste vanglatega või laieneks Rummu-Ämari vahelisele alale?
- planeerida üldisemalt Vasalemma aleviku ja jõe vaheline ala ja ka Rummu-Ämari vaheline ala, määratledes olulisemad infrastruktuurikoridorid
4. Ämari baasiga seonduvad arengud
- NATO suunas on otsused tehtud ja töö käib. Ilmselt lisandub lähiaastatel 200-300 uut töökohta
- tsiviillennundus - Ülemiste jaama jaoks tehakse praegu pikaajalist strateegiat, praegu teadaolevate andmete alusel võib eeldada kaubalennunduse (cargo) ja väikelennukite teenindamist esimeses järgus, võimalik ka et odavlennufirmade ja charter-reiside teenindamist. Põhilennuliiklus ei tuleks tõenäoliselt enne 2030 aastat. Lisanduvate töökohtade arv oluliselt suurem, kuid seda mitte lähema 10 aasta jooksul.
-- tugevused, miks Ämari võiks sobida tsiviilkasutuseks - angaaride sobivus väikelennukitele, vaba ala vanglate piirkonnas mis sobiks nii logistikale kui tööstusele, võimalik täiendava lennuraja loomine põhja pool olemasolevat rada
-- mürahirmud - põhilised mürakoridorid Keila ja Padise suunal, ei mõjuta Vasalemmat; lennubaasi ala on eraldatud metsavööndiga; tsiviillennukid suhteliselt vaiksemad , militaarsuuna osas pole palju teha.
- 2008 võiks käivituda uus maakonna teemaplaneering, mis fikseeriks vajalikud infrastruktuurikoridorid
Siin siis alust strateegilisteks otsusteks. Selle alusel saab edasi planeerida, kas, kuhu ja kuidas.
tugevus - kivi, asukoht, teedevõrk, vaba maa
nõrkus - vesi ja kanalisatsioon, maine, keskuse puudumine, raha nappus
võimalus - Ämari arendus, raudtee kasutus, vangla-ala tööstuslik kasutus
ohud - müra, veetasemed, otsustustase mujal
Kuidas tugevusi ära kasutada?
kivi - vajadused, võimalused ja seostus veeprobleemidega
asukoht - ka magalastsenaariumi puhul sotsiaalsfäärile vaja enamat
puhkemajandus - mets, uued järved - rekultiveerimistingimused
laienemise suunad - Vasalemmast Ämari suunale, kuid see eeldab puhastusseadmete lahendusi (lootused Ämari Baasil, kuid vaja täpsustada, sest lennuraja projektis neid pole)
Kuidas nõrkustest jagu saada?
maine - aitab vanglate sulgemine
raha - vallarahvastiku kiirem suurenemine või liitumine naabritega
noored - vajalikud arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid
Seega vaja teha strateegilised valikud.
1. Valla laienemise/suurenemise teema
- status quo = arendustegevus piirata kitsalt olemasolevate alevitega, mujal hajaasustus suuremate kruntidega - see aga tähendab et raha ei ole ja ei tule.
- elanike arvu tõus - vajalik määrata arengusuunad. Kuhu elamud, kuhu tööstus ja kuhu muu ettevõtlus
2. Paekivi kasutamine
- lõpetada kasutus kui praeguse tehnoloogiaga kasutatavad varud otsa saavad - ehituskillustik 5 aastaga, tööstustoore 15 aastaga, rekultiveerida alad
- koostada pikaajaline paekivi kasutuse strateegia, Vasalemma kaevanduses siirduda sügavamatesse kihtidesse ja rajada samas ka Vasalemma alevi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tõenäoliselt mitte kavandada asustust Vasalemma karjäärist lõunas, kagusse raudteest.
- määratleda täpsem võimalik kasutusvaldkond aladele, kus on lubjakivivarud (kardirada, rallikrossirada - vbla veel kuskil) - jätta reservi ajaks kui tehnoloogia võimaldaks kasutada või püüda reservidest maha arvata
3. Kui valida valla laienemise strateegia, siis
- kas vajame uut vallakeskust? Kuhu? kas rallikrossiraja ja jõe vahelisele alale, jõe ja Rummu vahele või Rummu ja Ämari vahele? Mida kujutab endast võimalik keskus?
- kas soovime säilitada aedlinliku elulaadi ja laiendada seda ka uuselamualas, nõuded sotsiaalsfäärile (koolid, lasteaiad ja muu teenindus)
- kas vajame ka tööstust ja logistikat - et kasutada ära Ämari baasi ja Paldiski sünergia? Kas ala piirdub vaid seniste vanglatega või laieneks Rummu-Ämari vahelisele alale?
- planeerida üldisemalt Vasalemma aleviku ja jõe vaheline ala ja ka Rummu-Ämari vaheline ala, määratledes olulisemad infrastruktuurikoridorid
4. Ämari baasiga seonduvad arengud
- NATO suunas on otsused tehtud ja töö käib. Ilmselt lisandub lähiaastatel 200-300 uut töökohta
- tsiviillennundus - Ülemiste jaama jaoks tehakse praegu pikaajalist strateegiat, praegu teadaolevate andmete alusel võib eeldada kaubalennunduse (cargo) ja väikelennukite teenindamist esimeses järgus, võimalik ka et odavlennufirmade ja charter-reiside teenindamist. Põhilennuliiklus ei tuleks tõenäoliselt enne 2030 aastat. Lisanduvate töökohtade arv oluliselt suurem, kuid seda mitte lähema 10 aasta jooksul.
-- tugevused, miks Ämari võiks sobida tsiviilkasutuseks - angaaride sobivus väikelennukitele, vaba ala vanglate piirkonnas mis sobiks nii logistikale kui tööstusele, võimalik täiendava lennuraja loomine põhja pool olemasolevat rada
-- mürahirmud - põhilised mürakoridorid Keila ja Padise suunal, ei mõjuta Vasalemmat; lennubaasi ala on eraldatud metsavööndiga; tsiviillennukid suhteliselt vaiksemad , militaarsuuna osas pole palju teha.
- 2008 võiks käivituda uus maakonna teemaplaneering, mis fikseeriks vajalikud infrastruktuurikoridorid
Siin siis alust strateegilisteks otsusteks. Selle alusel saab edasi planeerida, kas, kuhu ja kuidas.
kolmapäev, 12. detsember 2007
12.12.2007 NORDKALK
Täna toimus järjekordne töönõupidamine, mille plaanitud mahust õnnestus realiseerida vaid pool.
Nordkalk võttis tõsiselt ette ja seletas lahti oma firma tegevuse, milleks erinevaid paekivi kihte täna kasutatakse ja mis võiksid olla perspektiivid. Õhtu juhina esitasin neile mitte just kõige mugavamaid küsimusi ja mind toetasid kohalikud raffaesindajad. Tulemusena usun, et kõik osapooled leidsid tänasest õhtust midagi, mis on vägagi vajalik planeeringu õnnestumiseks.
Leidsime aluse valla ja kaevandaja edasiseks ühistööks, määratlesime huvid ja püüame leida pikaajalist strateegiat ühistes huvides, mitte ainult Vasalemma vaid ka paekivitarbijate huvides.
Üllatav küll, kuid Vasalemma paekivi kasutatakse nii suhkru tootmisel kui kanamunakoorte jaoks, väetisetööstuses ja paberi pleegitamises, loomajõusööda tootmises ja kivivilla jaoks. Nimistu on palju pikem. Loomulikult on kõiki neid tooraineid võimalik ka mujalt hankida, kuid mis hinnaga?
Nordkalk mõistis, et vallaelanikke häirivad nii kiirustavad karjääriveokid kui tolmune tee. Loodetavasti näeme juba lähikuudel positiivseid samme (juttu oli nii basseinist veokirataste puhastamiseks kui veokasti kattest, ka kiiruskontrolli kaameratest). Kontrollida tuleb eelmise koosoleku protokollist kõnniteed käsitlenud osa.
Tõsiselt saab kaaluda nii Nordkalgi osalemist vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamises, samas on tõenäoline, et ehituskivi, mille varud ammenduvad tänastes kaevandamistingimustes 4-5 aastaga, õnnestuks saada ka oluliselt sügavamalt. Paraku see eeldab esmalt hüdrogeoloogilisi uuringuid - 20.12 peaks valmima esimene etapp, mis täpsustab karjääri mõjupiirkonda.
Kahjuks ei jõudnudki plaanitud strateegiliste sihtide käsitlemiseni - kuid nagu öeldud, saime platvormi selgemaks.
Nordkalk võttis tõsiselt ette ja seletas lahti oma firma tegevuse, milleks erinevaid paekivi kihte täna kasutatakse ja mis võiksid olla perspektiivid. Õhtu juhina esitasin neile mitte just kõige mugavamaid küsimusi ja mind toetasid kohalikud raffaesindajad. Tulemusena usun, et kõik osapooled leidsid tänasest õhtust midagi, mis on vägagi vajalik planeeringu õnnestumiseks.
Leidsime aluse valla ja kaevandaja edasiseks ühistööks, määratlesime huvid ja püüame leida pikaajalist strateegiat ühistes huvides, mitte ainult Vasalemma vaid ka paekivitarbijate huvides.
Üllatav küll, kuid Vasalemma paekivi kasutatakse nii suhkru tootmisel kui kanamunakoorte jaoks, väetisetööstuses ja paberi pleegitamises, loomajõusööda tootmises ja kivivilla jaoks. Nimistu on palju pikem. Loomulikult on kõiki neid tooraineid võimalik ka mujalt hankida, kuid mis hinnaga?
Nordkalk mõistis, et vallaelanikke häirivad nii kiirustavad karjääriveokid kui tolmune tee. Loodetavasti näeme juba lähikuudel positiivseid samme (juttu oli nii basseinist veokirataste puhastamiseks kui veokasti kattest, ka kiiruskontrolli kaameratest). Kontrollida tuleb eelmise koosoleku protokollist kõnniteed käsitlenud osa.
Tõsiselt saab kaaluda nii Nordkalgi osalemist vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamises, samas on tõenäoline, et ehituskivi, mille varud ammenduvad tänastes kaevandamistingimustes 4-5 aastaga, õnnestuks saada ka oluliselt sügavamalt. Paraku see eeldab esmalt hüdrogeoloogilisi uuringuid - 20.12 peaks valmima esimene etapp, mis täpsustab karjääri mõjupiirkonda.
Kahjuks ei jõudnudki plaanitud strateegiliste sihtide käsitlemiseni - kuid nagu öeldud, saime platvormi selgemaks.
Kokkuvõte Vasalemma elanike küsitlusest
Eneli Niinepuu - Ramboll Eesti AS - 2007
Küsitlusele vastas kokku 68 inimest
Neist...
Neist...
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
Milliseid uusi teenuseid vajatakse
Keskkonna valdkonnas peeti probleemseks:
Vasalemma valla heakorra taset hindas heaks 14 vastanut ja halvaks aga 41 vastanut
Märkus: mõned vastajad nimetasid mitut objekti võrdsete kaaludega, arvesse võeti siis ka mõlemad vastused.
Küsitlusele vastas kokku 68 inimest
Neist...
- 40 elas Vasalemmas
- 11 Ämaris
- 10 Rummus
- 4 Veskiküla külas
- 3 Lemmaru külas
Neist...
- 20 olid mehed
- 45 olid naised
- 3 olid sootud (sugu märkimata)
- 29 inimest olid vanuses 21-40 aastat
- 18 olid vanuses 41-60 aastat
- 13 olid vanemad kui 60 aastat
- 8 inimest olid vanuses 7-20 aastat
- 57 vastanule meeldis elada Vasalemma vallas
- 10 vastanule ei meeldinud elada Vasalemma vallas
- 25 vastanut märkis oma hariduseks kesk-eri hariduse
- 15 vastanut märkis oma hariduseks kõrghariduse
- 14 vastanut märkis oma hariduseks põhihariduse
- 12 vastanut märkis oma hariduseks keskhariduse
- 1 vastanu märkis oma hariduseks alghariduse
- 23 vastanu leibkonnas on 4-5 inimest
- 21 vastanu leibkonnas on 2 inimest
- 12 vastanu leibkonnas on 3 inimest
- 12 vastanu leibkonnas on 1 inimene
- 1 vastanu leibkonnas on üle viie inimese
- 18 korral märgiti ametiks spetsialist
- 15 korral tööline
- 11 korral (üli)õpilane
- 8 korral ametnik
- 6 korral ettevõtja
- 2 korral kodune
- 1 korral muu e. lapsehoolduspuhkusel teenindaja- varsti ettevõtja
- 42 vastanu töökoht ei asunud Vasalemma vallas
- 17 vastanu töökoht asus Vasalemma vallas
- 85% vastajatest meeldib elada Vasalemma vallas
- 15% vastajatest ei meeldi elada Vasalemma vallas
- 32 vastanut elab eramus
- 29 vastanut elab korteris
- 5 vastanut elab talus
- 49 vastanut eramus
- 6 vastanut kortermajas kus on kuni 2 korrust
- 5 vastanut kortermajas kus on kuni 4 korrust
- 4 vastanut on märkinud, et kas ei ela siis enam Vasalemma vallas, elab kortermajas, kus on kuni 5 korrust või elab talus
- 1 vastanu on märkinud, et elab tulevikus ridaelamus
- 24 vastanut arvas, et valda on vaja puhkemajandusega tegelevaid ettevõtteid
- 22 vastanut arvas, et valda on vaja kaubanduse ettevõtteid
- 20 vastanut arvas, et valda on vaja teeninduse ettevõtteid
- 12 vastanut arvas, et valda on vaja kergetööstuse ettevõtteid
- 12 vastanut arvas, et valda on vaja logistikaettevõtteid
- 11 vastanut arvas, et valda on vaja ehitusettevõtteid
- 10 vastanut arvas, et valda on vaja tööstusettevõtteid
- 6 vastanut arvas, et valda on vaja põllumajandusettevõtteid
- 5 vastanut arvas, et valda on vaja muid ettevõtteid. Muu all mainiti enim noortekeskust ja kohvikut
- 4 vastanut arvas, et valda on vaja metsamajandus ettevõtteid
- 2 vastanut arvas, et valda pole rohkem ettevõtteid vaja
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
- 40 korral kaubandust
- 34 korral pangandust
- 25 korral noortekeskust
- 22 korral tanklat
- 22 korral spordikeskust
- 22 korral ujulat
- 19 korral huvikeskust
- 19 korral politseid
- 18 korral kooli
Arendamist vajavateks teenuseliikideks peeti
- 16 korral seltsimaja
- 15 korral tervisekeskust
- 14 korral lasteaeda
- 14 korral tervisekeskust
- 11 korral apteeki
- 9 korral päevakeskust
- 9 korral päästeteenistust
- 5 korral raamatukogu
- 4 korral kirikut
- 1 korral muu, mida on kommenteeritud nii: “Kõikidele vanusegruppidele pole tegevust”
Milliseid uusi teenuseid vajatakse
- 13 korral märgiti kaubandus
- 10 korral märgiti teenindus
- 7 korral märgiti vabaaja veetmise koht
- 7 korral muu. Muu: kohvik, Internet, digi-tv, taksofon, pangaautomaat, kauplus
- 30 vastajat arvas, et elanike arvu kasv peaks olema 30 elaniku võrra aastas
- 15 vastajat arvas, et elanike arv võiks jääda samaks
- 13 vastajat arvas, et elanike arvu kasv võiks olla 50 elanikku aastas
- 2 vastajat arvas, et elanike arvu kasv võiks olla 100 elaniku võrra aastas
- 1 vastaja arvas, et elanike arv võiks kasvada rohkem kui 100 elaniku võrra aastas
- 8 vastajat arvas, et Vasalemma vallas ei ole kohti, kus peaks hooneid lammutama
- 41 vastajat arvas, et Vasalemma vallas on kohti, kus peaks hooneid lammutama
- 9 vastanut arvas, et Vasalemma vallas ei ole kohti kuhu tuleks hooneid juurde ehitada
- 25 vastanut arvas, et Vasalemma vallas on kohti kuhu tuleks uusi hooneid ehitada
Keskkonna valdkonnas peeti probleemseks:
- Jäätmeid - 38 vastanut: jäätmete ladustamine metsa alla, tänaval puuduvad prügikastid, vajatakse jäätmekäitlusjaama
- Müra - 32 vastanut: müra põhjustajatena toodi kaevandusest tulevaid veokeid, rongiliiklust, maanteeliiklust, lennuliiklust ja ralli ja kardirajalt kostuvat müra
- Vee kvaliteeti - 30 vastanut: vee kvaliteeti ja kättesaadavust peeti halvaks Vasalemma alevikus
- Õhu kvaliteeti - 16 vastanut: Õhu kvaliteeti hinnati halvaks peamiselt Vasalemma alevikus kaevandusest tulevate autode tekitatud tolmu tõttu
- 41 vastanut oli rahul õhu kvaliteediga
- 28 ei pidanud müra probleemiks
- 28 vastanut oli rahul õhu kvaliteediga
- 21 vastanut oli rahul jäätmekäitlusega
- 49 vastajat arvas, et jah rohealasid on piisavalt
- 13 vastanut aga, et rohealasid ei ole piisavalt
- 13 vastanut arvas, et jah avalik park on olemas
- 43 vastanut, et avalikku parki ei ole
- 19 vastanut arvas, et spordirajad on olemas,
- 33 vastanut aga, et spordiradu ei ole.
- 4 arvas, et neid on piisavalt ja
- 24, et neid pole piisavalt
- 22 vastanut arvas, et spordiplatsid on olemas,
- 25 aga, et neid ei ole.
- 5 vastanut arvas, et spordiplatse on piisavalt,
- 32 aga, ebapiisavalt
- 4 vastanut arvas, et jalgrattateed on olemas, 25 vastanut aga, et jalgrattateed puuduvad. 29 inimest arvas, et jalgrattateid on ebapiisavalt, jalgrattateede arvu ei peetud piisavaks ühelgi juhul.
- 1 vastanu arvas, et rularamp on Vasalemma vallas olemas, 50 vastanut aga arvas, et seda pole. 26 vastanut arvas, et rularampe pole piisavalt.
- 30 vastanut arvas, et mänguplatsid on Vasalemma vallas olemas, 23 vastanut aga, et mänguplatse pole. Mänguplatside arvu pidas piisavaks 5 vastanut, ebapiisavaks aga 35 vastanut.
Vasalemma valla heakorra taset hindas heaks 14 vastanut ja halvaks aga 41 vastanut
- 21 korral peeti enim häirivaks objektiks vanglat: põhiliseks probleemiks turvalisuse puudumine, halb mõju koha mainele ja vanglahoonete inetu väljanägemine
- 20 korral peeti enim häirivaks objektiks karjääri: Inimesi häirib tolm ja müra (eriti karjäärist tulevate veokite tekitatud) ja neil on hirm kaotada joogivett karjääri laienemisel
- 8 korral peeti enim häirivaks objektiks raudteed: Enim häirisid suvel aedlinna lähedal seisvad ja haisevad naftatsisternid, inimesed kardavad, et need võivad ka plahvatada
- 5 korral peeti enim häirivaks lennubaasi Peamiselt häirib inimesi müra
- 12 vastanut väitis, et neid ei häiri ükski nimetatud objektidest
Märkus: mõned vastajad nimetasid mitut objekti võrdsete kaaludega, arvesse võeti siis ka mõlemad vastused.
- 28 korral märgiti, et liigutakse enamasti autoga
- 16 korral, et liigutakse rongiga
- 16 korral, et jalgsi
- 14 korral, et bussiga
- 10 korral, et jalgrattaga
- 34 vastajat rahuldasid liikumisvõimalused
- 30 vastajat aga liikumisvõimalused ei rahuldanud
- 22 korral märgiti, et soovitaks liikuda rongiga
- 21 korral, et soovitaks liikuda autoga
- 18 korral, et soovitaks liikuda bussiga
- 12 korral, et soovitaks liikuda jalgsi
- 10 korral, et soovitaks liikuda jalgrattaga
- 4 korral, et soovitaks liikuda väikebussiga
- 48 vastanul on peres auto
- 20 vastanul ei ole peres autot
- 32 vastanu peres on 1 auto
- 12 vastanu peres on 2 autot
- 3 vastanu peres on 3 autot
- 1 vastanu peres on 4 autot
- 35 vastanut märkis, et pargib oma sõidukit hoovis
- 12, et pargib garaažis
- 2, et pargib parklas
- 2, et pargib tänaval
- Parkimisega oli rahul 34 vastanut
- Parkimisega ei olnud rahul 20 vastanut
- Olemasoleva ühistranspordivõrguga oli rahul 24 vastanut
- Olemasoleva ühistranspordivõrguga ei olnud rahul 38 vastanut
- Põhiliseks probleemiks on ühistranspordigraafiku hõredus, hommikul vara ja õhtul hilja puudub ühendus Tallinnaga (ei saa teatris käia), parem võiks olla bussiühendus Vasalemma ja Rummu ning Ämari vahel.
- 32 vastanule see ei meeldiks, kuid nad nõustuksid sellega
- 16 vastanut koliks mujale
- 9 vastanule see meeldiks
- 8 vastanut ei hooli sellest
- 40 korral arvati, et vanglate aladel tuleks arendada tööstust
- 22 korral arvati, et vanglate aladel tuleks arendada laondust
- 12 korral arvati, et vanglate hooned tuleks õhku lasta
- 8 korral arvati, et vanglaid peaks näitama turistidele
- 2 korral arvati, et vanglate aladel tuleks arendada puhkemajandust ja teha need alad vabaaja veetmise paigaks
- 1 korral arvati, et “see pole minu asi”
- 53 korral arvati, et kaevandused peaks muutuma järvedeks
- 22 korral arvati, et kaevandused tuleks täita
- 3 korral märgiti, et tuleks kaevandada sügavamalt
- 2 valiti valikust kaevandusalasid puudutava küsimuse kohta muu, seda valikut kommenteeriti järgmiselt: ei tohiks lasta teha prügilaks ega ralli ja krossirajaks ning, et Rummu karjääri ümbrusest võiks saada maastikukaitseala ja arendada seal veeturismi
- 23 vastanut arvas, et Vasalemma vald ei vaja uut keskus
- 19 vastanut arvas, et uus keskus peaks tulema ralli-krossiraja karjääri alale
- 18 vastanut arvas, et uus keskus peaks tulema Ämari-Rummu alale
- 7 vastanut arvas, et uut keskust oleks vaja, asukohaks pakuti Jaama teed ja koolimaja ümbrust
- 37 vastanut arvas, et mõisahoone peaks jääma kooliks
- 25 vastanut arvas, et mõisast peaks saama turismikeskus
- 3 vastanut arvas, et mõisahoone peaks omama muud funktsiooni, näiteks kultuurikeskus
- 35 vastanut märkis, et Haapsalu maantee silla laiendamine ega transiidi mujale suunamine ei ole vajalik
- 16 vastanut arvas, et see oleks vajalik
- 13 vastanut see teema ei huvitanud
Tellimine:
Postitused (Atom)