Planeeringute hierarhia

Läänemere visioon - VASAB 2010 - ilmselt kõige üldisem ruumilise planeeringu dokument
Eesti 2010 - üleriiklik kattev ruumilise planeerimise alusdokument. Selle uuendamine on problemaatiline, kuna Siseministeeriumi ülemplaneerija kinnitab, et muuta vaja pole, piisab vaid rakenduskava korrigeerimisest. Julgen selles arvamises kahelda.
Järgmiseks tasemeks on maakonnaplaneering. Harju näitel on planeeringu 1. etapp kehtestatud 1999.
Järgneb valla üldplaneering. Vasalemma üldplaneering on kehtestatud 27.06.2000 nr 14 Vallavalitsuse määrusega ning üle vaadatud 21.04.2003 kirjaga (paraku seda kirja dokumendiregister ei näita).
Edasi tuleb detailplaneering. Pahatihti mis tavaks kujunend, muudab DP üldplaneeringut. Tavaline põhjus - detailplaneering koostatakse alale, milline ei olnud varem ehitusalaks planeeritud.
Ja nüüd puänt.
Kuna DP tihtipeale muudab ÜP-t, siis seetõttu ongi selliste DP-ute puhul nõutud kogu kooskõlastusring mis ÜP-ule ettenähtud. Ja tegelikult juriidiliselt õige on selline komplekt dokumente, mis koosneb algsest üldplaneeringust, mille toimikusse on lisatud kõik need detailplaneeringud, mis üldplaneeringut muudavad.
Siit ka edasi, et vastu võetakse ka ÜP, mis on erinev Maakonnaplaneeringust - mitte ainult ei täpsusta vaid ongi erinev, siis siin rakendub täpselt sama muutva planeeringu reegel. Jõus on maakonnaplaneering koos teda muutvate valla üldplaneeringutega.
Kui nüüd pill veel rohkem lõhki ajada, siis oleme sellises situatsioonis, et Harju maakonnaplaneeringu kaustas peaks olema näiteks Vasalemma üldplaneering kuna selles dokumendis on raudteetrass paigutatud märkimisväärselt erinevasse kohta. Et aga Vasalemma üldplaneering ise on jõus vaid kaustana, milles on ka kõik ÜP-d muutnud DP-d, siis peaks Harju maakonnaplaneeringu kaustas olema ka kõik hiljem muutnud planeeringud DP-ni välja.
On ka nii? Ei ära muretse, ei ole. Kuigi võiks ja peaks.
Kas niimoodi me planeerimist harrastamegi? Ülevalt alla visioon ja alt üles korrektuur. Üks tühistab teise ja teine esimese.