Kuna planeering on läbinud oma kinnitamisega seotud etapid ja enam miskit ei muudeta, siis on ka käesolev blogi oma ülesande täitnud. Avame uksed uuesti kui tööd peaksid jätkuma. Ükski planeering ei ole igavene.
Suurimad muutused võivad tulla siis, kui Ämarisse tsiviillennundus tuleks.
pühapäev, 4. aprill 2010
teisipäev, 24. juuni 2008
Uus vallavalitsus
Töökoosolek uue vallavalitsusega üldplaneeringu olukorrast ja plaanidest lähiaegadel.
Augustikuus vaja teha veel üks ajurünnak - seekord rohelistel teemadel. Täpsustada rohelised koridorid, võimalikud marsruudid suusa- ja matkaradadeks, jalgrattateedeks ning nende lõikumised teedevõrguga. Vaadata kriitilise pilguga üle kogu kavand, mis praeguseks on juba teatud graafilise vormi omandanud.
teisipäev, 4. märts 2008
Teede-teemaline ajurünnak
Teemadeks - igasugu transpordiga seonduvad teemad.
- maantee
- raudtee
- lennundus
MAANTEE osas oleks vaja katta sellised osad:
- Haapsalu maantee, mis on kavas edasi ja millised piirangud on ja mida tuleks arvestada selle tee osas planeeringuprotsessis. Kas on mõeldav ka uus tee trass? Mis saab sillast, sild on liiga kitsas (kuigi täna liiklussagedused ei ole ka liialt suured) - kas ehitatakse teine sild kõrvale? Kergliiklustee tuleb kõrvale, ühendamaks kooli valla keskuse ehk aleviga. Mida Rummus üldse teha annab? Ilmselt praegu on Rummus majad liialt teele lähedal.
- Padise-Paldiski tee - kus ja kui palju seda uuendatakse ja mis tasemeni? Kas see hakkab rahuldama ka kõiki militaarvajadusi Ämari ja Paldiski vaheliseks ühenduseks?
- Paemurru ühendus - vallamaja eest läbiminev tee (tänav?) võiks korraliku katte saada. Ka juhul kui Nordkalk jätkab vaid tehnoloogilise paekiviga selle võimaliku 15 aastat, jääb ilmselt vedu Paldiskisse alles ja autodega. Ja tolmu teema samuti. Millised on võimalused uueks trassiks, mis võiks üle Ohtu suunduda Keila poole (ehk Niitväljas Paldiski maantee või ringtee peale) - Ohtus oli mõisa park, mida tee läbida ei tohiks, kuid kas on võimalik mööda minna? Mida tuleks teha?
- juhuks, kui Ämari areng viib tsiviillennunduse kaasamiseni, tuleks paika panna trassid teeühenduseks - seda nii Haapsalu maanteelt (Lehola juurest otsemat teed) kui ka Paldiski-Padise teega. Ilmselt tähendaks see ka otselingi ülevaatamist ViaBaltica suunale. Trassid võiks fikseerida igal juhul, ka siis kui neid kunagi vaja ei ole - sest loobuda on alati võimalik ja lihtsam, kui täisehitatud alale uut trassi vedada.
Keda huvitab, saab ka ülevaate Tallinn-Paldiski maantee ja Tallinna Ringtee projektist, sest selle projekti ekspertiisiga tegeleb ka praegu Ramboll Eesti.
RAUDTEE poolelt perspektiivid - kas jätkub reisijatevedu, millised on perspektiivid. Kas on vaja planeeringus säilitada seni fikseeritud trass Ämari baasi? Kas Rummu kompleks vajab raudteeühendust ja trassi? Kui Ämari, siis milline on võimalus otseühenduseks Kulna või Niitvälja suunalt et tagada võimalikku lennureisijatevedu. Kui kaua protsess aega võiks võtta.
Fantaseerides võiks ka veetransporti käsitleda, kuid ilmselt ei tule muud kõne alla kui kanuuretked Vasalemma jõel. On need võimalikud? Tasuks katsetada.
On veel ideid? Kas mõni teema on liigne või on miskit puudu? Millele veel sooviksime vastuseid saada? Kui reisijateveost juttu, kas peaks käsitlema ka elektrirongiliiklust, sõiduplaane, bussiliiklust? Milliseid ühendusi vajaksime, kui palju täna on kasutajaid ja kas oleks ka tulevikuks?
Maantee osas on Maanteeametiga ka kokku lepitud kahes esindajas - MNT ja PRMA esindajad on ka kohal. Raudteeinspektsiooniga on lood selged - Anvar Salomets tuleb sealt.
Lennunduse poolelt oleks hea, kui keegi Lennubaasi koosseisust osaleks - ja loomulikult tahaks ka Tallinna Lennujaama esindajat näha - vähemalt see info, mida sealtpoolt jagada oleks, peaks edastatud saama. Lennunduse teema on ehk veidi pikema tuleviku teema ja jääb otseselt praegu küll planeeringust välja.
-------------------------------------------------------------------------------------------
Nüüd siis esmamuljed olnust. Maanteeametist oli Roland Mäe, Põhja regionaalsest maanteeametist Peeter Paju. Raudtee osa juba ära märgitud.
Olulisemat mis hoobilt meelde tuleb:
- 2011-ni arendab ER Paldiski suunda. Võimalik on Vasalemma suuna edasiarendus, kuigi realistlikum oleks loota Keilas raudteejaama piirkonnas normaalset parklat et lähialade asukad saaks ka kiire töörongi eeliseid kasutada, autoga Keilasse ja rongiga edasi. Peale 2011 aastat ei ole välistatud, et ka Vasalemma raudteeharu uuendataks.
- võimalik haru Ämarisse - vald on jätkuvalt huvitatud elamupiirkonna rajamisest aladele, mida läbib planeeringus praegu veel fikseeritud raudteetrass. Kui õnnestub välja pakkuda alternatiivne lahendus, võib KM ka selle aktsepteerida. Ei ole tõenäoline, et Rummu piirkond vajab raudteeharu - kui see aga nii on, siis on veel võimalik ka sinna raudtee rajada, kasutades veel olemasolevat raudteetammi.
- Ämari ühendusest veel - ilmselt on vajalik ühendus mõlemale poole stardirada - lõunapoolset ühendust militaristidele, põhjapoolset reisijateveoks. Kulna piirkonda annab teha uut jaama, mis on tõenäoline tingimus selleks, et raudteeharu Ämarisse Kulna sirge pikendusest võtta. Niitvälja poole haru rajamine on pigem seotud takistustega nii asustusest kui kaitsealustest objektidest ja rohealadest.
- raudteeülesõidud - jaama piirkonnas on vaja uut ülekäiku - valla kiri ja ei peaks olema raske. Lisaks on uut ülesõitu vaja ralliraja betoontee pikendusel, mis ühendaks teisel pool raudteed oleva poolseadustatud aianduskooperatiivide ala - see võiks olla ka üks võimalik elamuarenduspiirkond.
Maanteed.
- Vasalemma ümbersõidust - võiks käsitleda kolme tasandit.
-- Esimene piirduks silla piirkonna õgvendamise ja uue silla rajamisega. Takistuseks muinsuskaitseobjekt, mis jääks silla alla. Uurida objekti staatust ja võimalust siiski kaitse alt välja saada. NB! Tõnis Padu. Ka MNT paralleelne kiri muinsuskaitsjatele.
-- Teine tasand on puhtalt seotud Ämari lennujaamaga. See vajab igal juhul ühendust Haapsalu maanteelt, tasuks uurida Lehola piirkonnast ümbersõidu võimalusi - kas järgida olemasolevat Haapsalu maanteed või mööduda Leholast läänepoolt ning siirduda otse Niitvälja suunas ja edasi ringteeni. Valla aspektist on tegemist võimalusega rajada ühendus läbi Lennubaasi ala - küsimus, mis tuleb lahendada koos võimaliku detailplaneeringuga, mis lahendaks Lennubaasi põhjaterritooriumi tsiviilkasutuse.
-- Kolmas tasand on vahepealne, võiks kujuneda eralduseks rohevööndi ja senise põllumaa vahele Ämari ja Rummu vahel ning suubuda Paldiski-Padise maanteele või otse Haapsalu maanteele lääne pool Rummut. See variant tasuks planeeringusse sisse joonistada, kuid selle realiseerimist ei peeta võimalikuks, kuna juba täna on alles jäänud suhteliselt kitsas koridor jõe paremkaldal.
Kergliiklusteed - Vasalemma alevi ja kooli vahelise rajab vald. Kooli ja Rummu vahele on ka uut vaja, see võiks paikneda põhjapool teed kuna Rummu asustus on põhjapoolel ja samuti võimalikud uued asustusalad. Maantee alt saaks kergliiklustee läbi tuua koos uue silla rajamisega. Kindlasti tuleks kergliiklustee rajada ka Ämari ühendustee äärde. Rummust edasi Padise suunas on see juba Padise valla probleem, kuid pikemaks eesmärgiks on kergliiklusrajaga ühendada Keila ja Padise. Praegu valmistab Maanteeamet ette riigi vahenditest kergliiklusteede rajamist, kokku on plaanis aastas 50 km ja varsti saadetakse valdadele küsimustikud mis peaks välja selgitama soovid, millistest siis tehakse valikud.
Paldiski-Padise läheb aprillikuus remonti. See tõenäoliselt ei vasta veel täpselt NATO soovidele, kuid juba lähialal teeb trass tõsise tuleproovi kui veetakse sadamast Risti piirkonda 150-tonniseid tuulegeneraatorite maste.
Karjääri tee (mis möödub vallamajast) saab käesoleval aastal keskmise remondi. Juhul, kui laheneb ettepanek karjääri pikaajalisest kasutusest, tuleb asuda uue teetrassi projekteerimisele, mis peaks minema maanteele Keila valla piires, oluliselt põhjapool valla piiridest. Variant Ohtu kaudu lahenduseks ei ole praegu päevakorral. See nõuaks ilmselt komplitseeritud ristumist ka maanteega.
Rummu alevit läbiv maanteelõik vajab valgustust ja korralikku ülekäigurada vangla esises alas. See on riigitee ja vald võiks selles osas teha märgukirja PRMA-le.
Pikemas perspektiivis on siiski vajalik Paldiski-Padise tee kasutajatele edasine hea juurdepääs ViaBaltica trassile, ilmselt ühendusega Kernu suunas.
Ehitusperspektiiviga aladest - kolmnurk vallapiiri, jõe ja maantee vahel; Ämari-Rummu vaheline põllumajandusala (siia vaja kohe paika panna teede põhivõrk ehk skelett ja lubada edasisi detaile vaid selle skeleti raames).
See nüüd esmamuljetest. Täpsustan veel hiljem.
- maantee
- raudtee
- lennundus
MAANTEE osas oleks vaja katta sellised osad:
- Haapsalu maantee, mis on kavas edasi ja millised piirangud on ja mida tuleks arvestada selle tee osas planeeringuprotsessis. Kas on mõeldav ka uus tee trass? Mis saab sillast, sild on liiga kitsas (kuigi täna liiklussagedused ei ole ka liialt suured) - kas ehitatakse teine sild kõrvale? Kergliiklustee tuleb kõrvale, ühendamaks kooli valla keskuse ehk aleviga. Mida Rummus üldse teha annab? Ilmselt praegu on Rummus majad liialt teele lähedal.
- Padise-Paldiski tee - kus ja kui palju seda uuendatakse ja mis tasemeni? Kas see hakkab rahuldama ka kõiki militaarvajadusi Ämari ja Paldiski vaheliseks ühenduseks?
- Paemurru ühendus - vallamaja eest läbiminev tee (tänav?) võiks korraliku katte saada. Ka juhul kui Nordkalk jätkab vaid tehnoloogilise paekiviga selle võimaliku 15 aastat, jääb ilmselt vedu Paldiskisse alles ja autodega. Ja tolmu teema samuti. Millised on võimalused uueks trassiks, mis võiks üle Ohtu suunduda Keila poole (ehk Niitväljas Paldiski maantee või ringtee peale) - Ohtus oli mõisa park, mida tee läbida ei tohiks, kuid kas on võimalik mööda minna? Mida tuleks teha?
- juhuks, kui Ämari areng viib tsiviillennunduse kaasamiseni, tuleks paika panna trassid teeühenduseks - seda nii Haapsalu maanteelt (Lehola juurest otsemat teed) kui ka Paldiski-Padise teega. Ilmselt tähendaks see ka otselingi ülevaatamist ViaBaltica suunale. Trassid võiks fikseerida igal juhul, ka siis kui neid kunagi vaja ei ole - sest loobuda on alati võimalik ja lihtsam, kui täisehitatud alale uut trassi vedada.
Keda huvitab, saab ka ülevaate Tallinn-Paldiski maantee ja Tallinna Ringtee projektist, sest selle projekti ekspertiisiga tegeleb ka praegu Ramboll Eesti.
RAUDTEE poolelt perspektiivid - kas jätkub reisijatevedu, millised on perspektiivid. Kas on vaja planeeringus säilitada seni fikseeritud trass Ämari baasi? Kas Rummu kompleks vajab raudteeühendust ja trassi? Kui Ämari, siis milline on võimalus otseühenduseks Kulna või Niitvälja suunalt et tagada võimalikku lennureisijatevedu. Kui kaua protsess aega võiks võtta.
Fantaseerides võiks ka veetransporti käsitleda, kuid ilmselt ei tule muud kõne alla kui kanuuretked Vasalemma jõel. On need võimalikud? Tasuks katsetada.
On veel ideid? Kas mõni teema on liigne või on miskit puudu? Millele veel sooviksime vastuseid saada? Kui reisijateveost juttu, kas peaks käsitlema ka elektrirongiliiklust, sõiduplaane, bussiliiklust? Milliseid ühendusi vajaksime, kui palju täna on kasutajaid ja kas oleks ka tulevikuks?
Maantee osas on Maanteeametiga ka kokku lepitud kahes esindajas - MNT ja PRMA esindajad on ka kohal. Raudteeinspektsiooniga on lood selged - Anvar Salomets tuleb sealt.
Lennunduse poolelt oleks hea, kui keegi Lennubaasi koosseisust osaleks - ja loomulikult tahaks ka Tallinna Lennujaama esindajat näha - vähemalt see info, mida sealtpoolt jagada oleks, peaks edastatud saama. Lennunduse teema on ehk veidi pikema tuleviku teema ja jääb otseselt praegu küll planeeringust välja.
-------------------------------------------------------------------------------------------
Nüüd siis esmamuljed olnust. Maanteeametist oli Roland Mäe, Põhja regionaalsest maanteeametist Peeter Paju. Raudtee osa juba ära märgitud.
Olulisemat mis hoobilt meelde tuleb:
- 2011-ni arendab ER Paldiski suunda. Võimalik on Vasalemma suuna edasiarendus, kuigi realistlikum oleks loota Keilas raudteejaama piirkonnas normaalset parklat et lähialade asukad saaks ka kiire töörongi eeliseid kasutada, autoga Keilasse ja rongiga edasi. Peale 2011 aastat ei ole välistatud, et ka Vasalemma raudteeharu uuendataks.
- võimalik haru Ämarisse - vald on jätkuvalt huvitatud elamupiirkonna rajamisest aladele, mida läbib planeeringus praegu veel fikseeritud raudteetrass. Kui õnnestub välja pakkuda alternatiivne lahendus, võib KM ka selle aktsepteerida. Ei ole tõenäoline, et Rummu piirkond vajab raudteeharu - kui see aga nii on, siis on veel võimalik ka sinna raudtee rajada, kasutades veel olemasolevat raudteetammi.
- Ämari ühendusest veel - ilmselt on vajalik ühendus mõlemale poole stardirada - lõunapoolset ühendust militaristidele, põhjapoolset reisijateveoks. Kulna piirkonda annab teha uut jaama, mis on tõenäoline tingimus selleks, et raudteeharu Ämarisse Kulna sirge pikendusest võtta. Niitvälja poole haru rajamine on pigem seotud takistustega nii asustusest kui kaitsealustest objektidest ja rohealadest.
- raudteeülesõidud - jaama piirkonnas on vaja uut ülekäiku - valla kiri ja ei peaks olema raske. Lisaks on uut ülesõitu vaja ralliraja betoontee pikendusel, mis ühendaks teisel pool raudteed oleva poolseadustatud aianduskooperatiivide ala - see võiks olla ka üks võimalik elamuarenduspiirkond.
Maanteed.
- Vasalemma ümbersõidust - võiks käsitleda kolme tasandit.
-- Esimene piirduks silla piirkonna õgvendamise ja uue silla rajamisega. Takistuseks muinsuskaitseobjekt, mis jääks silla alla. Uurida objekti staatust ja võimalust siiski kaitse alt välja saada. NB! Tõnis Padu. Ka MNT paralleelne kiri muinsuskaitsjatele.
-- Teine tasand on puhtalt seotud Ämari lennujaamaga. See vajab igal juhul ühendust Haapsalu maanteelt, tasuks uurida Lehola piirkonnast ümbersõidu võimalusi - kas järgida olemasolevat Haapsalu maanteed või mööduda Leholast läänepoolt ning siirduda otse Niitvälja suunas ja edasi ringteeni. Valla aspektist on tegemist võimalusega rajada ühendus läbi Lennubaasi ala - küsimus, mis tuleb lahendada koos võimaliku detailplaneeringuga, mis lahendaks Lennubaasi põhjaterritooriumi tsiviilkasutuse.
-- Kolmas tasand on vahepealne, võiks kujuneda eralduseks rohevööndi ja senise põllumaa vahele Ämari ja Rummu vahel ning suubuda Paldiski-Padise maanteele või otse Haapsalu maanteele lääne pool Rummut. See variant tasuks planeeringusse sisse joonistada, kuid selle realiseerimist ei peeta võimalikuks, kuna juba täna on alles jäänud suhteliselt kitsas koridor jõe paremkaldal.
Kergliiklusteed - Vasalemma alevi ja kooli vahelise rajab vald. Kooli ja Rummu vahele on ka uut vaja, see võiks paikneda põhjapool teed kuna Rummu asustus on põhjapoolel ja samuti võimalikud uued asustusalad. Maantee alt saaks kergliiklustee läbi tuua koos uue silla rajamisega. Kindlasti tuleks kergliiklustee rajada ka Ämari ühendustee äärde. Rummust edasi Padise suunas on see juba Padise valla probleem, kuid pikemaks eesmärgiks on kergliiklusrajaga ühendada Keila ja Padise. Praegu valmistab Maanteeamet ette riigi vahenditest kergliiklusteede rajamist, kokku on plaanis aastas 50 km ja varsti saadetakse valdadele küsimustikud mis peaks välja selgitama soovid, millistest siis tehakse valikud.
Paldiski-Padise läheb aprillikuus remonti. See tõenäoliselt ei vasta veel täpselt NATO soovidele, kuid juba lähialal teeb trass tõsise tuleproovi kui veetakse sadamast Risti piirkonda 150-tonniseid tuulegeneraatorite maste.
Karjääri tee (mis möödub vallamajast) saab käesoleval aastal keskmise remondi. Juhul, kui laheneb ettepanek karjääri pikaajalisest kasutusest, tuleb asuda uue teetrassi projekteerimisele, mis peaks minema maanteele Keila valla piires, oluliselt põhjapool valla piiridest. Variant Ohtu kaudu lahenduseks ei ole praegu päevakorral. See nõuaks ilmselt komplitseeritud ristumist ka maanteega.
Rummu alevit läbiv maanteelõik vajab valgustust ja korralikku ülekäigurada vangla esises alas. See on riigitee ja vald võiks selles osas teha märgukirja PRMA-le.
Pikemas perspektiivis on siiski vajalik Paldiski-Padise tee kasutajatele edasine hea juurdepääs ViaBaltica trassile, ilmselt ühendusega Kernu suunas.
Ehitusperspektiiviga aladest - kolmnurk vallapiiri, jõe ja maantee vahel; Ämari-Rummu vaheline põllumajandusala (siia vaja kohe paika panna teede põhivõrk ehk skelett ja lubada edasisi detaile vaid selle skeleti raames).
See nüüd esmamuljetest. Täpsustan veel hiljem.
teisipäev, 5. veebruar 2008
Ajurünnak vee teemades
Korraldame teisipäeval 19ndal veebruaril vallavalitsuses ajurünnaku laial veerindel, kell 16:00.
Kohal on kutsutud ja seatud.
Kutsutud:
- Johannes Edovald, Maa ja Vesi
- Madis Metsur, Maves
- Katrin Tibar, Harjumaa keskkonnateenistus
Seatud:
- Mart Mets, vallavanem
- Eneli Niinepuu, planeerija, Ramboll Eesti
- Ain Kendra, konsultant, Ramboll Eesti
- Alkranel - keskkonnamõjuhindaja
Muud manukad ja kaasarääkijad:
- vallaelanikud
- muud huvilised
Teemade ring peaks katma mitmeid küsimusi:
- Rummu järv, selle veetase ja mõjud. Mida soovime ja mida tuleks ette võtta, aga ka et mis sellega veel kaasneb sellist mida me võibolla ei soovi. Kindlasti ka see, mis me tegevused maksma võivad minna ja kes selle eest valmis maksma on.
- Nordkalki karjäär, sellest praegu väljavõetav vesi ja mis siis kaasneks, kui karjäär sügavamate kihtide kallale läheb. Ilmselt on sellekski vajalikud uuringud esiteks, et täpsustada materjali varusid ja teiseks et selgemaks saada ka võimalikud mõjud kui veetaset alandama peab.
- Puhastusseadmed ja võimalikud asukohad, nõuded ja riskid
- Ämari Lennubaas ja pinnasereostus, riskid ja võimalused tulevikus, aga ka Ämari vajadused vee ja puhastusseadmete teemal
- Vasalemma valla veevarustuse teemad täna ja tulevikus - võimalused ja visioonid
Otseselt ettekandeid ei ole planeeritud, kuid püüame nimetet teemade ümber diskussiooniga kusagile jõuda, mis aitaks üldplaneeringut edasi viia.
Võtame ette ka suure kaardi ja püüame natuke tulevikku joonistada kah.
Kui kellelgi on veel kommentaare ja mõtteid siia lisada, mida veel arutleda tuleks - andke aga teada. Ehk on veel kedagi keda kutsuma peaks, ka seda.
-----------------------------------------------------------
Esimesed kommentaarid - asi läks hästi - huvilisi oli kohal märkimisväärselt palju. Kõik kutsutud olid asjalikud ja kõik osalejad said milleski targemaks.
Olulisemad aspektid:
- Ämari lennubaasiga seonduv reostus - baasi enda territooriumil pidevalt tegeldakse (asendatakse reostunud pinnast), kuid raudteejaama lähedal kütusepumpla piirkonnas on maasse läinud küllalt palju kütust, kui sinna alale planeerida muud maakasutust peab arvestama võimalusega, et pinnas on reostunud. Uut reostust ei oska oodata, kaasaegsed nõuded on oluliselt paremad ja seiresüsteemid töötavad.
- Rummu karjääri veetase - võimalik ca 2 meetrit allapoole lasta isevooluga, põlluäärel põhjapool maanteed on kraav, vähemalt 0,5m toru tuleks tee alt läbi tuua ja edasi kraav ühendada maaparanduse peakraaviga mis vee jõkke viib. Kokku on neli võimalikku lahendust, variant c arutatutest maksab 5 kuni 9 miljonit ja suudaks vee hoida ca 2m allpool isevoolu teel, vahele tuleb lüüs ehitada, kuid pumplat poleks ehk vaja.
- Rummu karjäär - tuleks üle viia reserv-varudesse ja otsustada, et vallas kaevandatakse ühes kaevanduses korraga, praegu on põhikaevandus Nordkalki käes ja kui see otsa saab ning suletakse, võiks Rummu uuesti kasutusse võtta. Hetkeseisuga peaks praegune karjääri kasutaja vähemalt oma songermaa ohutuks tegema ning alal võiks arendada turismi ja puhkemajanduse teenuseid. Probleem on muidugi karjääri põhjaga - sealt võib leida kõike ekskavaatorist vee alla jäänud metsatukani. Ka ujumiseks tänane põhi sobilik pole, kuid korrastamise käigus tuleks ilmselt ka ujumisrand tekitada. Üldjuhul on järve kaldatsoon 50 kuni 100 m, sinna ei tasuks ehitisi planeerida kuid endise vangla alad (tööstuspiirkond) võiks jälle tootmiseks kasutusse võtta arvestades muuhulgas ka võimalusega, et siis, 50 aasta pärast, kui karjäär uuesti kasutusse tuleb, võidakse laiendada kaevanduse ala ka praeguse maantee ja järve vahelise tööstuspiirkonna piiresse. Senine kaevandaja ei ole järginud kaevandusloas sätestatut ja tal võib raske olla saada jätkamise võimalust.
- krossiraja ala tuleks varudest üldse maha arvata. Kui ei õnnestu siis vähemalt reservi ja sinna kavandada spordirajatisi (mis ei kinnista maakasutust viisil mis tulevikus võiks välistada ala taaskasutuse - kuigi tehniliselt ei ole see eriti reaalne, sest asustus on roninud liialt lähedale).
- Nordkalki ala vajab uut uurimust. Vasalemma alevi veevärgi maksumuse suurusjärguks on ca 100 miljonit (800 inimest, osa neist elab sügavate kaevude vee peal, kuid oluline osa on nn haltuurakaevudega, mis pole kuskil registrites. Enne 2015 pole eriti reaalne riigi raha taha saada kuid arvestades, et küsitakse tavalisest väiksemat avaliku sektori osalust ehk toetusraha, võib KIKi raamest kaasfinantseerimine olla mõeldav. Kui Vasalemma aleviku veevarustuse probleemid võivad olla planeeritavad, siis väga raske on hinnata võimaliku depressioonilehtri ulatust ja seega keskkonnamõju naabruses paiknevatele raba-aladele. Siiski ei tohiks see väga suur olla sest ka praeguse kaevandamise käigus on töödel praktiliselt olemas ka mõju. Pikaajalised lepingud on võimalikud, seetõttu võiks alustada Nordkalki poolelt uuringute tellimisega - uuringud peaksid katma sügavama kihi varude täpsema koostise määratluse ja kaevandustehnoloogia, samuti siis veetaseme alandamise võimalikkus ja keskkonnamõjud.
Puhastusseadmetest rääkides, on varem spetsialistid soovitanud just krossiraja naabruses olevat ala - võimalik et kõrguslik profiil on sellisele lahendusele kõige soodsam. Siiski tuleks püüda leida lahendused, mis tagaks kogu valla piires juurdepääsu puhastusseadmetele.
See siis esmamulje. Protokoll toob lisaks veel aspekte, mis hetkel ununesid.
Kohal on kutsutud ja seatud.
Kutsutud:
- Johannes Edovald, Maa ja Vesi
- Madis Metsur, Maves
- Katrin Tibar, Harjumaa keskkonnateenistus
Seatud:
- Mart Mets, vallavanem
- Eneli Niinepuu, planeerija, Ramboll Eesti
- Ain Kendra, konsultant, Ramboll Eesti
- Alkranel - keskkonnamõjuhindaja
Muud manukad ja kaasarääkijad:
- vallaelanikud
- muud huvilised
Teemade ring peaks katma mitmeid küsimusi:
- Rummu järv, selle veetase ja mõjud. Mida soovime ja mida tuleks ette võtta, aga ka et mis sellega veel kaasneb sellist mida me võibolla ei soovi. Kindlasti ka see, mis me tegevused maksma võivad minna ja kes selle eest valmis maksma on.
- Nordkalki karjäär, sellest praegu väljavõetav vesi ja mis siis kaasneks, kui karjäär sügavamate kihtide kallale läheb. Ilmselt on sellekski vajalikud uuringud esiteks, et täpsustada materjali varusid ja teiseks et selgemaks saada ka võimalikud mõjud kui veetaset alandama peab.
- Puhastusseadmed ja võimalikud asukohad, nõuded ja riskid
- Ämari Lennubaas ja pinnasereostus, riskid ja võimalused tulevikus, aga ka Ämari vajadused vee ja puhastusseadmete teemal
- Vasalemma valla veevarustuse teemad täna ja tulevikus - võimalused ja visioonid
Otseselt ettekandeid ei ole planeeritud, kuid püüame nimetet teemade ümber diskussiooniga kusagile jõuda, mis aitaks üldplaneeringut edasi viia.
Võtame ette ka suure kaardi ja püüame natuke tulevikku joonistada kah.
Kui kellelgi on veel kommentaare ja mõtteid siia lisada, mida veel arutleda tuleks - andke aga teada. Ehk on veel kedagi keda kutsuma peaks, ka seda.
-----------------------------------------------------------
Esimesed kommentaarid - asi läks hästi - huvilisi oli kohal märkimisväärselt palju. Kõik kutsutud olid asjalikud ja kõik osalejad said milleski targemaks.
Olulisemad aspektid:
- Ämari lennubaasiga seonduv reostus - baasi enda territooriumil pidevalt tegeldakse (asendatakse reostunud pinnast), kuid raudteejaama lähedal kütusepumpla piirkonnas on maasse läinud küllalt palju kütust, kui sinna alale planeerida muud maakasutust peab arvestama võimalusega, et pinnas on reostunud. Uut reostust ei oska oodata, kaasaegsed nõuded on oluliselt paremad ja seiresüsteemid töötavad.
- Rummu karjääri veetase - võimalik ca 2 meetrit allapoole lasta isevooluga, põlluäärel põhjapool maanteed on kraav, vähemalt 0,5m toru tuleks tee alt läbi tuua ja edasi kraav ühendada maaparanduse peakraaviga mis vee jõkke viib. Kokku on neli võimalikku lahendust, variant c arutatutest maksab 5 kuni 9 miljonit ja suudaks vee hoida ca 2m allpool isevoolu teel, vahele tuleb lüüs ehitada, kuid pumplat poleks ehk vaja.
- Rummu karjäär - tuleks üle viia reserv-varudesse ja otsustada, et vallas kaevandatakse ühes kaevanduses korraga, praegu on põhikaevandus Nordkalki käes ja kui see otsa saab ning suletakse, võiks Rummu uuesti kasutusse võtta. Hetkeseisuga peaks praegune karjääri kasutaja vähemalt oma songermaa ohutuks tegema ning alal võiks arendada turismi ja puhkemajanduse teenuseid. Probleem on muidugi karjääri põhjaga - sealt võib leida kõike ekskavaatorist vee alla jäänud metsatukani. Ka ujumiseks tänane põhi sobilik pole, kuid korrastamise käigus tuleks ilmselt ka ujumisrand tekitada. Üldjuhul on järve kaldatsoon 50 kuni 100 m, sinna ei tasuks ehitisi planeerida kuid endise vangla alad (tööstuspiirkond) võiks jälle tootmiseks kasutusse võtta arvestades muuhulgas ka võimalusega, et siis, 50 aasta pärast, kui karjäär uuesti kasutusse tuleb, võidakse laiendada kaevanduse ala ka praeguse maantee ja järve vahelise tööstuspiirkonna piiresse. Senine kaevandaja ei ole järginud kaevandusloas sätestatut ja tal võib raske olla saada jätkamise võimalust.
- krossiraja ala tuleks varudest üldse maha arvata. Kui ei õnnestu siis vähemalt reservi ja sinna kavandada spordirajatisi (mis ei kinnista maakasutust viisil mis tulevikus võiks välistada ala taaskasutuse - kuigi tehniliselt ei ole see eriti reaalne, sest asustus on roninud liialt lähedale).
- Nordkalki ala vajab uut uurimust. Vasalemma alevi veevärgi maksumuse suurusjärguks on ca 100 miljonit (800 inimest, osa neist elab sügavate kaevude vee peal, kuid oluline osa on nn haltuurakaevudega, mis pole kuskil registrites. Enne 2015 pole eriti reaalne riigi raha taha saada kuid arvestades, et küsitakse tavalisest väiksemat avaliku sektori osalust ehk toetusraha, võib KIKi raamest kaasfinantseerimine olla mõeldav. Kui Vasalemma aleviku veevarustuse probleemid võivad olla planeeritavad, siis väga raske on hinnata võimaliku depressioonilehtri ulatust ja seega keskkonnamõju naabruses paiknevatele raba-aladele. Siiski ei tohiks see väga suur olla sest ka praeguse kaevandamise käigus on töödel praktiliselt olemas ka mõju. Pikaajalised lepingud on võimalikud, seetõttu võiks alustada Nordkalki poolelt uuringute tellimisega - uuringud peaksid katma sügavama kihi varude täpsema koostise määratluse ja kaevandustehnoloogia, samuti siis veetaseme alandamise võimalikkus ja keskkonnamõjud.
Puhastusseadmetest rääkides, on varem spetsialistid soovitanud just krossiraja naabruses olevat ala - võimalik et kõrguslik profiil on sellisele lahendusele kõige soodsam. Siiski tuleks püüda leida lahendused, mis tagaks kogu valla piires juurdepääsu puhastusseadmetele.
See siis esmamulje. Protokoll toob lisaks veel aspekte, mis hetkel ununesid.
teisipäev, 8. jaanuar 2008
Üldplaneeringu strateegilised eesmärgid
ATRAKTIIVSUS
- Planeerida pikas perspektiivis võimalikud asumid ja tootmisalad ning kujundada nende vahele transpordikoridorid ja puhvertsoonid
- Perspektiivsetes arenduspiirkondades kujundada sisemise teedevõrgu koridorid
- Fikseerida hajaasustuspiirkonnana alad väljaspool perspektiivseid arenduspiirkondi ja määrata aladele hajaasustuspiirkonnale iseloomuliku asustustihedust tagavad nõuded ehitustegevuse suhtes
- Vajadusel soodustada teatud sihtotstarbega maakasutust
- Vajadusel kehtestada piirangud ja ettekirjutused ehitistele
MAJANDUS
- Fikseerida põhisuunad aladele, milliste maakasutus on lähiaastatel muutumas (vangla, ammenduvad karjäärid), millistel tänase maakasutuse pikemaajaline jätkamine ei taga jätkusuutlikkust (madala viljakusega põllumajandusmaa) või millised võivad kujuneda oluliseks üleriiklike infrastruktuuriinvesteeringute tugistruktuuride moodustamiseks
- Määratleda ÜP-ga erinevate tootmiste ja teenuste jaoks ettenähtud alad
- Täpsustada maavarade (paekivi) võimaliku kaevandamise alasid ja määrata võimalik ala paekivi ümbertöötamise arendamiseks.
SOTSIAALSFÄÄR
- Otsustada arengusuund - kas luua uus keskus või planeerida alevike kokkukasvamine elamualade määramisega
- Rekreatsiooni ja virgestusalade määramine
- Kergliikluskoridoride ja matkaradade planeerimine
- Takistustevaba planeerimise põhimõtete rakendamine juba ÜP faasis
- Uusarendustele tingimuste seadmine avaliku ruumi ja sotsiaalsfääri objektide suhtes (a’la kui paljude hoonete kohta peab olema min 1 mänguväljak või ekstreempark, lasteaiad jne.).
- Täpsustada rallikrossi- ja kardiraja piirkonna tulevik.
o Looduskeskkonna säilitamine
- Tagada rohekoridoride pidevus ida-lääne suunal
- Tagada aedlinnale omase kõrghaljastuse säilimine ja luua tingimused sarnase haljastuse rajamiseks ka uutele arendusaladele.
- Fikseerida kaitserežiim metsadele, mis eristavad Lennubaasi territooriumi võimalikest arenduspiirkondadest
- Võimalike kaitsemetsa alade määramine ja kaitsemetsa laiendamise ettepanekud.
- Muuta Vasalemma vald atraktiivsemaks ja parendada valla mainet
- Planeerida pikas perspektiivis võimalikud asumid ja tootmisalad ning kujundada nende vahele transpordikoridorid ja puhvertsoonid
- Perspektiivsetes arenduspiirkondades kujundada sisemise teedevõrgu koridorid
- Fikseerida hajaasustuspiirkonnana alad väljaspool perspektiivseid arenduspiirkondi ja määrata aladele hajaasustuspiirkonnale iseloomuliku asustustihedust tagavad nõuded ehitustegevuse suhtes
- Vajadusel soodustada teatud sihtotstarbega maakasutust
- Vajadusel kehtestada piirangud ja ettekirjutused ehitistele
MAJANDUS
- Kiirendada investeeringute sissevoolu
- Fikseerida põhisuunad aladele, milliste maakasutus on lähiaastatel muutumas (vangla, ammenduvad karjäärid), millistel tänase maakasutuse pikemaajaline jätkamine ei taga jätkusuutlikkust (madala viljakusega põllumajandusmaa) või millised võivad kujuneda oluliseks üleriiklike infrastruktuuriinvesteeringute tugistruktuuride moodustamiseks
- Määratleda ÜP-ga erinevate tootmiste ja teenuste jaoks ettenähtud alad
- Täpsustada maavarade (paekivi) võimaliku kaevandamise alasid ja määrata võimalik ala paekivi ümbertöötamise arendamiseks.
SOTSIAALSFÄÄR
- Elukvaliteedi parendamine (keskkond ja inimesed, sh lapsed, noored, puuetega inimesed, pensionärid jne)
- Otsustada arengusuund - kas luua uus keskus või planeerida alevike kokkukasvamine elamualade määramisega
- Rekreatsiooni ja virgestusalade määramine
- Kergliikluskoridoride ja matkaradade planeerimine
- Takistustevaba planeerimise põhimõtete rakendamine juba ÜP faasis
- Uusarendustele tingimuste seadmine avaliku ruumi ja sotsiaalsfääri objektide suhtes (a’la kui paljude hoonete kohta peab olema min 1 mänguväljak või ekstreempark, lasteaiad jne.).
- Täpsustada rallikrossi- ja kardiraja piirkonna tulevik.
o Looduskeskkonna säilitamine
- Tagada rohekoridoride pidevus ida-lääne suunal
- Tagada aedlinnale omase kõrghaljastuse säilimine ja luua tingimused sarnase haljastuse rajamiseks ka uutele arendusaladele.
- Fikseerida kaitserežiim metsadele, mis eristavad Lennubaasi territooriumi võimalikest arenduspiirkondadest
- Võimalike kaitsemetsa alade määramine ja kaitsemetsa laiendamise ettepanekud.
Üldplaneeringu ajagraafik
- Ettevalmistus: ettevalmistus -09.2007; algatamine 02.10.2007; tööplaani korrastamine 04.10.2007
- Olukorra analüüs: info kogumine 08-09.2007; arutelu 05-06.10.2007; töörühma kinnitamine 11.2007; strateegilised eesmärgid 5.12.2007; huvigruppide kaardistamine 5.12.2007; info üldistamine ja kokkuvõtted 10.12.2007; ARTIKKEL 10.2.2008 (pärast KSH arutelu)
- Planeeringu koostamine: alternatiivsed lahendused 2.04.2008; võrdlus 20.04.2008; esialgne lahendus 12.07.2008; arutelu 08.2008; korrektuur 09.2008; ARTIKKEL 09.2008
- Avalikustamine ja kooskõlastamine: kooskõlastus 11.2008; korrigeerimine 12.2008; avalikustamine 01.2009; vastuvõtmine 01.2009; väljapanek 02.2009; arutelu 03.2009; korrektuur 04.2009; järelvalve 05.2009; kehtestamine 06.2009
KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH programmist:
- objekt ja ulatus - KSH aluseks valla volikogu otsus 92 (02.10.2007). ÜP eesmärgid tulenevad Planeerimisseaduse para 8.
- mõju hindamise valdkonnad - vesi ja pinnas, õhk, bioloogiline mitmekesisus (taimed loomad rohevõrgustik), maastik ja kultuuripärand, elanikkonna heaolu ja tervis, sots keskkond, maj keskkond. Esialgne mõju ei ole oluline, kuid piiriülene mõju võib olla Ämari Lennubaasi laienemisel (tsiviilkasutuse lisandumine). Alternatiivsed arengustsenaariumid (arendada tööstust ja logistikat, jätkata kaevandamist - või - kujuneda Tallinna ja Keila laienemisel magala-alaks). Detailsem küsimuste ring: seosed teiste planeeringutega; mõju kaitstavatele aladele/objektidele, rohevõrgustik, karjäärid, infra arendamine; vanglate ala restruktureerimine; planeeritav uusarendusala; vesi-kanal.
- Huvitatud isikud: vallavalitsus, volikogu, KKT, vallaelanikud ja ettevõtjad (eraldi lisada Nordkalk), VVO (keskkonnaühenduste koda, aedlinna selts, SA Vasalemma õppe- ja treeningukeskus), LK (riikliku looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon), Harju MV, KultM, KaitseM, SotsM, JustM, MKM
- ajakava - algatamine 02.10.2007; avalik väljapanek 01.2008, programmi kinnitamine (Harju KKT) 2.2008
- metoodika - hinnatakse tõenäoliselt kaasnevat mõju skaalas: ++;+;0;-;--;?
- eksperdid ja planeerijad - Alkranel: Alar Noorvee (5540579); Tanel Esperk (53656297); Triin Lääne (5217869); Ramboll: Eneli Niinepuu (54545353); Ain Kendra (5171055)
- pädevate asutuste seisukohad (küsitud: Harju MV, KKT, KultM, SotsM, KaitseM, JustM, MKM)
Alkranel: - KSH programm välja 18.01 ja avatud kuni 1.02, arutelu 4.02 15:00
Tanel Esperk 53 656 297.
Harjumaa keskkonnateenistus on teinud KSH suhtes 9 märkust:
1 - KSH otsusest teatada ajalehes
2 - hindamisel käsitleda ka olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parandamise vajadust ja võimalust
3 - ÜP ei planeeri objekte vaid kujundab juhtfunktsioonid (ilmselt vihje Ämari objektile - asendada 'tegevuse laienemisega' või üldse maha võtta)
4 - karjääride kasutamise ja sulgemise mõjuhindamine, sh ka rajatavate karjääride mõju (rajatavate karjääride osa on nüüd küll tõsine pähkel - spekulatsioon)
5 - eraldi Rummu karjääri teema - järv mis tekitab ümbruskonna maade liigniiskust
6 - hinnata ÜP mõju kinnitatud põhjavee varule (pakuks positiivset kuna asendataks hajalipaiknevad tsentraalsega - samas ilmselt osa tä)
7 - huvitatud asutuste nimistusse PRMA ja piirnevad vallavalitsused
8 - KSH ajakava paarikuise täpsusega (üldise täpsustatud ajagraafiku alusel)
9 - KKT jaoks esitada ÜP lähteülesanne (koostamise lähtetingimused)
Tellimine:
Postitused (Atom)