Strateegilised otsused

Tuginevad SWOTi koondil:
tugevus - kivi, asukoht, teedevõrk, vaba maa
nõrkus - vesi ja kanalisatsioon, maine, keskuse puudumine, raha nappus
võimalus - Ämari arendus, raudtee kasutus, vangla-ala tööstuslik kasutus
ohud - müra, veetasemed, otsustustase mujal

Kuidas tugevusi ära kasutada?
kivi - vajadused, võimalused ja seostus veeprobleemidega
asukoht - ka magalastsenaariumi puhul sotsiaalsfäärile vaja enamat
puhkemajandus - mets, uued järved - rekultiveerimistingimused
laienemise suunad - Vasalemmast Ämari suunale, kuid see eeldab puhastusseadmete lahendusi (lootused Ämari Baasil, kuid vaja täpsustada, sest lennuraja projektis neid pole)

Kuidas nõrkustest jagu saada?
maine - aitab vanglate sulgemine
raha - vallarahvastiku kiirem suurenemine või liitumine naabritega
noored - vajalikud arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid

Seega vaja teha strateegilised valikud.

1. Valla laienemise/suurenemise teema
- status quo = arendustegevus piirata kitsalt olemasolevate alevitega, mujal hajaasustus suuremate kruntidega - see aga tähendab et raha ei ole ja ei tule.
- elanike arvu tõus - vajalik määrata arengusuunad. Kuhu elamud, kuhu tööstus ja kuhu muu ettevõtlus

2. Paekivi kasutamine
- lõpetada kasutus kui praeguse tehnoloogiaga kasutatavad varud otsa saavad - ehituskillustik 5 aastaga, tööstustoore 15 aastaga, rekultiveerida alad
- koostada pikaajaline paekivi kasutuse strateegia, Vasalemma kaevanduses siirduda sügavamatesse kihtidesse ja rajada samas ka Vasalemma alevi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tõenäoliselt mitte kavandada asustust Vasalemma karjäärist lõunas, kagusse raudteest.
- määratleda täpsem võimalik kasutusvaldkond aladele, kus on lubjakivivarud (kardirada, rallikrossirada - vbla veel kuskil) - jätta reservi ajaks kui tehnoloogia võimaldaks kasutada või püüda reservidest maha arvata

3. Kui valida valla laienemise strateegia, siis
- kas vajame uut vallakeskust? Kuhu? kas rallikrossiraja ja jõe vahelisele alale, jõe ja Rummu vahele või Rummu ja Ämari vahele? Mida kujutab endast võimalik keskus?
- kas soovime säilitada aedlinliku elulaadi ja laiendada seda ka uuselamualas, nõuded sotsiaalsfäärile (koolid, lasteaiad ja muu teenindus)
- kas vajame ka tööstust ja logistikat - et kasutada ära Ämari baasi ja Paldiski sünergia? Kas ala piirdub vaid seniste vanglatega või laieneks Rummu-Ämari vahelisele alale?
- planeerida üldisemalt Vasalemma aleviku ja jõe vaheline ala ja ka Rummu-Ämari vaheline ala, määratledes olulisemad infrastruktuurikoridorid

4. Ämari baasiga seonduvad arengud
- NATO suunas on otsused tehtud ja töö käib. Ilmselt lisandub lähiaastatel 200-300 uut töökohta
- tsiviillennundus - Ülemiste jaama jaoks tehakse praegu pikaajalist strateegiat, praegu teadaolevate andmete alusel võib eeldada kaubalennunduse (cargo) ja väikelennukite teenindamist esimeses järgus, võimalik ka et odavlennufirmade ja charter-reiside teenindamist. Põhilennuliiklus ei tuleks tõenäoliselt enne 2030 aastat. Lisanduvate töökohtade arv oluliselt suurem, kuid seda mitte lähema 10 aasta jooksul.
-- tugevused, miks Ämari võiks sobida tsiviilkasutuseks - angaaride sobivus väikelennukitele, vaba ala vanglate piirkonnas mis sobiks nii logistikale kui tööstusele, võimalik täiendava lennuraja loomine põhja pool olemasolevat rada
-- mürahirmud - põhilised mürakoridorid Keila ja Padise suunal, ei mõjuta Vasalemmat; lennubaasi ala on eraldatud metsavööndiga; tsiviillennukid suhteliselt vaiksemad , militaarsuuna osas pole palju teha.
- 2008 võiks käivituda uus maakonna teemaplaneering, mis fikseeriks vajalikud infrastruktuurikoridorid

Siin siis alust strateegilisteks otsusteks. Selle alusel saab edasi planeerida, kas, kuhu ja kuidas.