Ämari

Alustaks sellest, et koondaks siia esmalt selle info mis seni võrguavarustes seostamata liikunud on:

Ämari mõis - piltidega ülevaade mõisa järelejäänud hoonestusest koos tõdemusega, et mõis paikneb kaitsevägede territooriumil ja seetõttu ei ole lihtsalt külastatav.

1997 on Postimees kirjutanud intervjuu Valeri Saarega ja ka Ämarist rääkind.

Harju maakonnaplaneeringu alt võib leida viite Ämari võimalikule tulevikule.

Ilmselt samas seoses link ka Harju ettevõtluskeskuse saidilt.

Veidi teiselt liinilt - 2001 planeeriti Eesti Asum nimelise ettevõtmisega ka Ämarit.
Ämari - plaanis 50 maja, infrastruktuuri rajamine – kuni 8 miljonit krooni, müügihind noorele perele – kuni 500 000 krooni, turuväärtus – kuni 700 000 kroon, vanemad eramud – kuni 350 000 kroon,3toalised korterid – kuni 40 000 krooni

Vahel satub juhuslikult kätte ka huvitavaid materjale - Vabariigi Valitsuse korraldus juunis 2001 haldusterritoriaalse muutuse kohta. Pikk tekst, kuid lühidalt, taheti kokku lüüa Vasalemmat Padise ja Pakri saartega.

NATO seosed 2001 aastast, minut.ee artikkel Kaitseministeeriumi avalike materjalide alusel

Wikipeedia- Ämari lennuväli - hea artikkel, allikaks mil.ee (tundub et vaba lehekülg).

Kaitseministeerium viitab 2004: Läbi on viidud Ämari Lennuvälja tsiviil-militaarkasutuse teostatavuse uuring, millele tuginedes võeti vastu otsus arendada Ämari Lennuväli kahekasutuslikuks (tsiviil- ja militaar-) lennuväljaks.

Viide Tehnikaülikooli teadusuuringutest - Tang P. et. al. Ämari Air Base - opportunities for investors. - Preliminary Reuse Project Proposals by the Czech Republic, Estonia, Latvia and Poland to the Industrial and Financial Communities in the United States. The Institute for Defense Analyses. September 18-19, 1997. Alexandria, Virginia. 36 p.

Padise vald kinnitab oma arengukavas (2006-2010) et: Paldiski ja Ämari rahvusvahelised transpordikeskused on piirkonna majandusarengu stimulaatorid.

Arengukavadest veel - Eesti Lennunduse Arengukava 2000-2006 kirjeldab muuhulgas järgmist:
- 1997 valminud Tallinna Lennujaama Arengukava alusel, reisijate arv Tallinna Lennujaamas 2004 - 750 tuh, 2015 - 1,5 miljonit ja peale 2015 ca 3 miljonit reisijat aastas.
- Kava p 10.2 näeb Ämariga seoses põhiülesanneteks: Arendada Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999.a. otsusega on võetud suund muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Õhuvägi on huvitatud Ämari lennuvälja kiiremast kasutuselevõtust, sest riigikaitse seisukohalt asub see strateegiliselt tähtsas kohas ning kolmnurk Tallinn-Paldiski-Ämari annab eeldused selle transpordisõlme edaspidiseks majanduslikuks arenguks. Lennubaasi moodustamine Ämaris ja lennuvälja käikulaskmine on oluline samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks, sellega avatakse Eesti Vabariigi õhuruum NATO poliitiliste huvide ja eesmärkide elluviimiseks.
Siiski lisatakse ka hapu pool: Riigi raha investeerimisel Ämari lennuväljale tuleb vältida funktsioonide dubleerimist Tallinna lennujaamaga: riigil on otstarbekas omada Põhja-Eestis ainult ühte suurt tsiviillennundust (sh kaubavedu) teenindavat lennujaama. Seetõttu tuleb investeeringute tegemisel Ämari lennuväljal arvestada asjaoluga, et Ämari lennuvälja kasutatakse tsiviilotstarbel ainult äärmisel vajadusel (hädamaandumine vms). Lennujaamade vahelises konkurentsis on oluline tagada Tallinna lennujaama kui Eesti peamise lennujaama konkurentsivõime võrreldes Helsingi-Vantaa ja Riia lennujaamadega.

17.01.2006 on Riigikogu Riigikaitsekomisjon ära kuulanud eksperdid - Kaitseministeeriumi esindajad ministeeriumi nõunik Kalev Stoicescu, ministeeriumi nõunik Märt Piiskop, õhuväe ülema asetäitja kolonel Valeri Saar - teemal Ämari lennuvälja perspektiivid ja alternatiivse tsiviillennuvälja rajamine

ETV kinnitab NATO kavasid.
Liiklus.ee on viidanud Postimehele ja Ämari detailplaneeringule - reserveeritud põhjaterritoorium tsiviiltarbeks.
Samale allikale viitab ka infoturism. Maha ei jää ka Lasnamäe leht
Uudisest on kinni haaranud ka Baltic Business News. Viitavad, et Ämarilt saab lennuliiklust teenindada 4 korda kiiremini. Mida see küll võiks tähendada?

Päevaleht samal teemal - 02.11.2006 - viie aastaga lennuväebaasi töötajate arv kolmekordistub.
Seni töötajate arv 118, kuid kui rada vaja 24h ööpäevas valmiduses hoida, kolmekordistub töötajate arv (Arvo Palumäe). 2011 peaks lennubaas suutma vastu võtta 20 C130 tüüpi transpordilennukit ja 16 hävitajat ööpäevas (Priit Parktal).

Terve Mõistuse Sündikaadis võtab Mart Helme sõna, pakub Ämari-Paldiski kompleksi NATO koolituskeskusena. Radikaal nagu ta on, kuid kahtlemata on idees ka mingisugune uba.

Päevaleht peegeldab kuidas Eesti Raudtee transiiti ümber korraldab. “Mida teha ikkagi Ämari lennujaamaga?” küsis Parts. “Praegu on see justkui mõeldud tohutuks militaarlennuväljaks. See on NATO huviorbiidis, aga kui palju on sellele tähelepanu pööranud ettevõtjad? Kusagilt peab ju peale hakkama ja just ettevõtjatelt ootaks survet.”
Käsitletakse ka Tallinna ringtee teemat nii maantee kui raudtee aspektist. Kahjuks tundub et raudtee on siis esitanud veidi kaugemaid soovunelmaid, ehk teisisõnu, kahtlen nende plaani realiseerimise võimekuses. Ja võimaluses.

Kaitseministeeriumi pressiteade augustikuust. Piisavalt autentne ja konkreetne teave.

Ämarit renoveeritakse - Postimehe artikkel05.10.2007 Ämari moderniseerimishankest, tugineb KM pressiteatel. Vaid 26 kommentaari
(sisuliselt sama artikkel ka Äripäevas, kommentaare pole)
Kommentaaridest:

• tuutuluutu ansipiaana: Tartusse Tallinnast laiutav maantee, loodetavasti uus raudtee läbi Tartu Valga suunas, nüüd veel miljard Ämari lennuvälja jaoks, teadmata mis maksab selle ekspluatatsioonis hoidmine. Kas Ansip on Tartu põhjendamatu eelistamisega ära keeranud või rajab endale tartlase silmis surematut kuulsust. Isegi euroametnikud on suhtunud Tartu maanteehullusesse skeptiliselt ja on soovitanud nende kolkasseviivate teede asemel kasutada raha Via Baltica taoliste teede ehitusse, mille kaudu saab Eesti tulevikus parema ühenduse Euroopaga. Kas on ikka mõtet Tartut eelistada kui sinna sõiduks paranevad mõne poliitiku ja üliõpilaste sõidutingimused? Mind ajas naerma soov meelitada Tartusse või Valga kanti sel moel turistide armaadasid, pakkudes neile vahelduseks jalgrataste laenutamist. Tule taevas appi!
• to tuutuluutu: mis on Ämaril Tartuga pistmist?
• Madis: to: Tuutuluutu ansipiaana! -Ma ei tea, võibolla ma eksin kuid kas polnud Tartu maantee mitte Eesti kõige suurema sõidukoormusega maantee? Ning maantee, millel toimub kõige rohkem liiklusõnnetusi kuna autosid on seal lihtsalt liiga palju? Tundub olevat ju küllaltki mõjuv põhjus teed laiendada. Ämari lennuvälja laiendamine on aga hädavajalik sõjaväe transpordi- ja hävituslennukite (pean siinkohal silmas küll NATO tehnikat) Eesti pinnale maandumiseks. Eestis pole hetkel ühtegi pädevat sõjeväelennuvälja. Tsiviillennuväljale (nt. Tallinna lennuväli) minuteadada aga sõjaväelennukid maanduda ei tohi ja ega seal pole vist väga ruumi ka. Ning mis liitlaste kaitsest me saame rääkida kui neil pole võimalik isegi tehnikat siia tuua. Ämari lennuvälja uuendamine oli minutead ammu plaanis ning vist isegi NATO poolt ette kirjutatud. Nii et on vast kohatu siinkohal rääkida mõne poliitiku isiklikest ambitsioonidest.
• gr: kas mäletate, milline müra oli vene sõjaväe lennuväljade lähedal? sama saab olema ka jänkide lennukitega:( kindlasti langeb selles piirkonnas kinnisvara hind...
• Miljardiline kinnisvarahinna langus: Selle uudisega on 30km Ämarist kinnisvarahinnad kukkunud olematusse. Ainult loll tahab sellise militaarse objekti läheduses asuda.
• hmm: gr: eesti vabadus on tähtsam kui mingi kinnisvara hind. elati okupatsiooniajal lennuväljade lähedal, elatakse edaspidigi
• Maksumaksja: See miljard läheb asja ette ! Olen rahul! Olen valmis annetama nt sõjalennukite ostu fondi võimaluste piires kuis ee kuunagi peaks loodama..
• to Madis: "Tsiviillennuväljale (nt. Tallinna lennuväli) minuteadada aga sõjaväelennukid maanduda ei tohi ja ega seal pole vist väga ruumi ka." Tegelikult tohivad küll. Maailmas on väga palju lennuvälju, mida kasutavad korraga nii tsiviil- kui sõjalennukid. Ning ühtlasi on absoluutselt iga tsiviillennuväli varulennuväljaks ka sõjaväele. Aga see on õige, et Tallinna lennuväljal palju ruumi pole. Loomulikult peab riigis suuri ja korras lennuvälju olema rohkem kui vaid üks. Lisaks sõjaaja vajadusele ka lihtsalt selleks puhuks, kui üks lennuväli mistahes rahuaegsel põhjusel (remonditööd, tehnogeenne katastroof, terroristi tegevus) mingil hetkel kasutuskõlbmatuks muutub.

Samast ajast pärit uudis Suursaare radarijaamast sisaldab ka Ämarit.
Laaneots leiab EPL-s 15.10.2007, et Ämari tööd ärritavad Venemaad. Laaneots leiab, et püsiva NATO baasi rajamine Ämarisse on välistatud. Kommentaarides (31 tk) antakse talle aga tuld. 'ammuküttide õhutõrjepataljon oleks kindlasti poliitiliselt sobivam'
oma kommentaar samal rajal: Ammuküttide pataljon oleks efektiivsem. Kaugjuhtimisega mudellennukite brigaad, baasid Soome lahe väikesaartele ja kiirreageerimisega esimene vene lennuk mis piiri rikub, alla tuua - ja ongi kogu oht ühekorraga tasandatud. Kui tglt madinaks peaks minema, on selleks ajaks kui esimene lennuk Ämarist üles saab, plats rakettidega tasa tehtud.
Laaneotsa refereerib ka Postimees. (vaid 12 kommi). Seepeale seletab Praktik, misasi see NATO lennuväebaas on.

1. Mis asi see "NATO lennuväli" õige on?? Kuna Eesti on NATO liikmesriik, siis ükskõik, mida me teeme oma sõjalise võimekuse osas, võib lihtsustatult öelda, et see on NATO võimekus antud ruumis ja ajas.´ Naljakas on kuulda "NATO lennuväli". Huvitav, kas Venemaale meeldib "NATO Tapa Väljaõppekeskus" või nn. "NATO soomukid", mis Eesti endale muretses?
2. Jah Eurofaiter ning F-22 (mida USA teistele riikidele ei müü) maksavad 1,5 miljardi krooni hinnaklassis, kuid uued F-16 (Block 60) ja Grippen`i modifikatsioonid maksavad 40 - 60 milj. USD vahel e. tunduvalt alla miljardi. Mulje loomiseks maksumaksjatele,on kindlasti vaja ära märkida kõige kallimad maailmas eksisteerivad hävitajad.
3. 2015 ei ole võimalik Eestil endal tagada õhuturvet. Selleks oli vaja juba 2006 aastal hakata koolitama piloote ja insenere ning juba siis lahendada lennundusspetsialistide palgaküsimused. Isegi, kui otsus oleks tehtud 2006 aastal, ei oleks kaitsevägi saanud pilootide ega inseneride kandidaate, sest 13 000 kr.(täna) ei ole see tasu, mille eest inimesed panevad oma tervise vaekausile. Olenemata sellest, kui patriootlikult nad on meelestatud. Heal juhul jätkub sellist patriotismi 3-5 aastaks.
   

29.10 Keila linna foorumis teema üles tõstetud. Liiklustihedus ja Keila teed - mure, et kui aastaks 2020 kolib suurem osa Tallinna lennuvälja liiklusest Ämarisse, küsitakse, et kuna Ämari DP alusel on Ämari ühendus läbi Vasalemma suuna, kuidas see mahub Keilast läbi. Samuti ka raudteeharu teema. Keila linn vastab, et ringtee lahendusega viiakse liiklus Keilast mööda.

Sisuliselt on vastus adekvaatne, kuid lisaksin vaid selle, et kui tsiviilliiklus lisandub Ämarisse, siis on vaja:
- uut detailplaneeringut, sest praegune käsitleb vaid rajatisi lennurajast lõunas. Tsiviilkasutus saaks paiknema põhjapool.
- uut teed, sest ühendus ei saa kulgeda läbi militaartsooni.
Uus tee saaks kulgeda ehk Ämari lennubaasi põhjaosast Maeru-Lehola suunas ja edasi kas eelmainitud ringteele kas Niitvälja poolt ehk möödudes Keilast läänest või lõunapoolset Keila ümbersõitu kasutades (mis tõenäoliselt nihkub ajaliselt veel edasi). Raudtee osas usuksin ise pigem uut raudteeharu Ämari-Kulna suunas, mitte praegu planeeringutes esineva Vasalemma jaama ühendust. Planeeringu kooskõlastuses on PRMA (Maanteeamet) soovitanud vajadusel raudteeharu asemel jaamast kütuseveoks torujuhe teha. Oleks ilmselt odavam.

Ämari tulevikku käsitleb tomp - võimaliku Hiina transiidi käitlemist. Kommentaarid asjalikud, ei hakka kopeerima.

Venemaad häirib Ämari moderniseerimine - Postimehe artikkel vene sõjaväediplomaadi hinnangutest - 8.11.2007, koos 65 kommentaariga. Diplomaadi sõnul on uuendustööd peaaegu valmis Poola Laski, Poznan-Krzesiny ja Swidwini õhubaasides ning Leedus Zokniais. Poolas asuvate Miroslawieci, Malborki ja Powidzi ning Läti Lielvarde lennujaamade uuendamine on just alanud.
Kommentaaridest väike valik:

• lugeja: Ämari peaks rekonstrueerima nii, et see jääb ka TSIVIILKASUTUSSE. Pole ju normaalne, et rahvusvaheline lennujaam ja lennuväli asub ühe Euroopa pealinna keskel ja et tõusvad ja maanduvad lennukid reostavad linnaelanike JOOGIVEERESERVUAARI!!!
• irw: muidu ega eestil tegelikult pole mõttekas (ega võimalik) mingit hullu hävitajateeskadrilli omada ja ülal pidada. 2-3 on maksimum. pigem tuleks investeerida kaasaegsesse õhutõrjesse mis vene lennukid vajadusel ilusti vanarauaks muudaks. tükk maad odavam.

Haige mõistuse sündikaat närib tähtede kallal (samuti 8.11), vahelduseks lahe lugemine.

Sõna sekka ka Kruuda impeeriumist (14.11.2007)

See oli siis koondülevaade Google otsingust 59 lehekülje läbilappamisega, märksõnaks ainult Ämari.

SWOT

Swot - mis loom see on.
9.novembril kolm tundi kella kolmest sai seda loomakest taltsutada.

Näidetena toodud Saue, Põlva ja Suure-Jaani poolt tehtud SWOTid, kuid sisu kujunes välja kohalik.

Kuigi siinkirjutajat süüdistati pärast istungi lõppu kroonilises mölapidamatuses, tundus siiski et istung on oma ülesande täitnud. Ehkki, algsed lootused olid ehk veel suuremad - nimelt jäi miskit ikkagi puudu, strateegilised suunad formuleerimata. Tundub aga et sellest suunandusest jäi vaid natu-natu puudu. Nii et püüaksime lõppu ka need formuleerida.
Aga nüüd siis sisust:



TUGEVUSED
- Vasalemma marmor - ehk siis see kivi, mis maa alt leida on
- Asukoht tõmbekeskuste (Tallinn, Keila, Paldiski) suhtes
- Metsade suur osakaal - ehk rekreatsioonipotentsiaal - metsade kõrvalfunktsioon ära märkida, mis võimaldaks kohati metsa kasutada ka eluasemete rajamise kohaks, tingimusel et maksimaalselt säilitatakse puistud.
- Hea teedevõrk - raudtee, maanteed (siia alla peaks kuuluma ka õhuteed, veeteede jaoks on Vasalemma jõgi liialt tilluke) - mis selles suunas teha annaks, sai kirja kergliiklustee Keilast Padiseni
- Palju vaba maad - annab hea elamuarendusvõimaluse - siit arenes valdav suund, et Vasalemma kujuneb suurlinna magalaks, osalejatel oli vähe lootust selleks et vald piisavalt töökohti suudaks pakkuda. Jään siiski eriarvamusele, oletades et kui realiseerub Jamari lennuvälja idee, tulevad ka töökohad.

NÕRKUSED
- Vesi ja kanalisatsioon - ehk selle puudumine
- Maine - ehk samuti selle puudumine
- Rahvuslik struktuur - et mitte öelda muulaste või siis juurteta inimeste suur osakaal
- Alevike eristatus, puudulik suhtlemine - 3 alevikku, kuid omavahelised sidemed peaaegu puuduvad
- Ühe keskuse puudumine - üks mis oleks ühine ja kõiki kolme loksutaks. Keskus - mis on keskus, oletame et valla kese. Siis kas keskus peaks olema Rummu ja Vasalemma vahel? Või kui keskus paika jääb (vallavalitsus), siis peaks Keila vallaga diili tegema ja umbes samapalju kui Vasalemmast Rummuni, ka Keila vallalt üle võtma...
- RAHA - ehk jälle selle puudumine - siit diskussioon, kust tuleb raha - isikutulumaksust - kuidas raha saada - peab olema rohkem töötavaid inimesi... kuidas sinnani jõuda kui küsitluse järgi sooviti kasvutempot 30 inimest aastas valda juurde - ehk siis 1& aastas. Oletan, et jätkusuutlikkuse saavutab omavalitsusüksus umbes 10.000 elanikuga, vestluses pakuti ka et 6000 elanikku võiks piisav olla. Vajab küll täpsustamist, kuid ikkagi on tegemist kahekordse numbriga
- Elanikkonna vananemine (looduslik protsess?)
- Kvaliteetse tööjõu puudus
- Noorte lahkumine piirkonnast - et tuleks miskit ette võtta et noored peale õppimist siiski koju tagasi pöörduks. Mis on täna noori valda toonud? Kinnisvara, mis reformi- ja pärandamise protsessis noorteni jõudnud on.
- Amortiseerunud elamufond - ehk saaks vald uusi kortermaju ehitada. Kuid on see valla ülesanne? Võibolla peaks seda tegema ettevõtjad, kes kohapeal tööjõudu vajavad?

VÕIMALUSED
- Ämari tsiviilkasutus
- Tallinn-Vasalemma kiirraudtee - olemasoleva elektriraudtee uuendamine jätkuna Keila-Tallinn kiirelektrirongiliinile
- Vanglate arendamine tööstuspiirkonnaks - valla võimalused on pigem planeeringu kaudu, sest vanglad müüakse nii, et vaevalt vallal miskit kaasa rääkida on
- Paldiski-Padise tee rek - oluline nii Rummu kui Ämari arenguks
- Vasalemma-Munalaskme-Riisipere tee - ilmselt vajalik, kuid valla arenguks mitte enam nii üheselt mõistetav
- Puhkemajandus karjääride alal

OHUD
- Ämari intensiivse kasutuse negatiivne mõju - milline see siis on? Müra? Aktiivne areng võib ju ka konservatiivsele elanikkonnale negatiivne olla. Arvamine tingitud vastusest küsimustikus, mis pakkus et lahkun Vasalemmast kui Ämari laieneb
- Vanglate ala saatus otsustatakse väljaspool ja vallal pole miskit kaasa rääkida. Ainult planeeringutega
- Võimalik kaevanduste laienemine - mis tähendaks olulist ohtu esmalt veetasemele kaevudes, kuid kardetavalt ka looduskeskkonnale, metsa-alade kõrbestumine

KUIDAS TUGEVUSI ÄRA KASUTADA

- Paekivi (vasalemma marmor)
-- Vasalemma - kaevandusluba siduda veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisega - küsimus siis täiendava 6 meetri kaevamises, olemasolev kiht ammendub 4-5 aastaga ( risk - mis saab edasi); samas oht loodusele
-- Rummu - veetase tõusis ca 5 aasta eest, seos - ilmselt on mingid maa-alused sidemed Munalaskme piirkonna soodega, mis ühendatud anumate põhimõttel järve toidavad. Vaja oleks veetaseme langetamist ca 1,5 meetrit - see viiks Rummu keldrid kuivaks.

- Asukoht
-- elamuarendusperspektiiv tähendaks magala suunda. Kas meie sotsiaalne infrastruktuur (koolid lasteaiad) vastab muutuvatele vajadustele? Kindlasti ei, järelikult saab investoritele-arendajatele ette anda komplekstingimused, ehitada valmis ka sotsiaalobjektid ja teenindus. Terviklahendused.
-- millistes suundades laienemine? Vasalemma alevist siis lõunasse ja läände. Ämari saab ehk NATO liiniga korralikud puhastusseadmed, järelikult tuleks arendada Ämari tee äärset ala ja maantee-jõe vahelist kolmnurka, seal trassid Ämariga ühendada ja edasi pikendada trasse Vasalemmani.

NÕRKUSTE VASTU VÕITLEMINE
- Maine - aitab ehk vanglate sulgemine.
- Rahvuslik struktuur - aitaks kodutunde tekitamine, kuid kuidas?
- Raha - aitaks vaid suurem vald, st rahvast juurde tuua.
- Noorte lahkumine - paratamatu, aitaks ehk see kui noored tahaks tagasi tulla.
- Amortiseerunud elamufond - huvi, et korteritesse koliks maksujõuline klientuur, kes majad korrastaks; osa kolib edasi eramutesse...
- vesi ja kanal - 2000 inimekvivalenti, kuidas Vasalemmas sinnani jõuda? See annaks juurdepääsu eurorahadele või siis riigile kohustused. Rummu ja Ämari kui olemasoleva tsentraalvee- ja kanaliga asumid, need peaks juba praegu olema toetuskõlbulised. Paraku jookseb nõrgalt puhastatud reovesi ikkagi Vasalemma jõkke.

Planeeringute hierarhia

Läänemere visioon - VASAB 2010 - ilmselt kõige üldisem ruumilise planeeringu dokument
Eesti 2010 - üleriiklik kattev ruumilise planeerimise alusdokument. Selle uuendamine on problemaatiline, kuna Siseministeeriumi ülemplaneerija kinnitab, et muuta vaja pole, piisab vaid rakenduskava korrigeerimisest. Julgen selles arvamises kahelda.
Järgmiseks tasemeks on maakonnaplaneering. Harju näitel on planeeringu 1. etapp kehtestatud 1999.
Järgneb valla üldplaneering. Vasalemma üldplaneering on kehtestatud 27.06.2000 nr 14 Vallavalitsuse määrusega ning üle vaadatud 21.04.2003 kirjaga (paraku seda kirja dokumendiregister ei näita).
Edasi tuleb detailplaneering. Pahatihti mis tavaks kujunend, muudab DP üldplaneeringut. Tavaline põhjus - detailplaneering koostatakse alale, milline ei olnud varem ehitusalaks planeeritud.
Ja nüüd puänt.
Kuna DP tihtipeale muudab ÜP-t, siis seetõttu ongi selliste DP-ute puhul nõutud kogu kooskõlastusring mis ÜP-ule ettenähtud. Ja tegelikult juriidiliselt õige on selline komplekt dokumente, mis koosneb algsest üldplaneeringust, mille toimikusse on lisatud kõik need detailplaneeringud, mis üldplaneeringut muudavad.
Siit ka edasi, et vastu võetakse ka ÜP, mis on erinev Maakonnaplaneeringust - mitte ainult ei täpsusta vaid ongi erinev, siis siin rakendub täpselt sama muutva planeeringu reegel. Jõus on maakonnaplaneering koos teda muutvate valla üldplaneeringutega.
Kui nüüd pill veel rohkem lõhki ajada, siis oleme sellises situatsioonis, et Harju maakonnaplaneeringu kaustas peaks olema näiteks Vasalemma üldplaneering kuna selles dokumendis on raudteetrass paigutatud märkimisväärselt erinevasse kohta. Et aga Vasalemma üldplaneering ise on jõus vaid kaustana, milles on ka kõik ÜP-d muutnud DP-d, siis peaks Harju maakonnaplaneeringu kaustas olema ka kõik hiljem muutnud planeeringud DP-ni välja.
On ka nii? Ei ära muretse, ei ole. Kuigi võiks ja peaks.
Kas niimoodi me planeerimist harrastamegi? Ülevalt alla visioon ja alt üles korrektuur. Üks tühistab teise ja teine esimese.

Uue planeeringu aluseid

Administratiivne jaotus - kolm alevit ja kaks küla


Roosad on senised riigi maad - Ämari lennubaas, kaevandused ja vanglad.
Sinisega Rummu järv, mille veetase on probleemiks kuna ei kaevandata.
Probleemseks on veel raudteetrass. Kaardil on ka näidatud tee trassid, mis osalt ei klapi muutunud olukorraga (Ämari ühendused ja Ämari lennubaasi sisetee)

Vasalemma valla üldplaneering

Tere tulemast Vasalemma valla üldplaneeringu jutunurka.
Planeeringuprotsessi juhib Ramboll Eesti AS planeeringute osakond, projektijuht Eneli Niinepuu.
Eelmine planeering on koostatud 1999 aastal (OÜ Maaplaneeringud), mistõttu paljudes teemades oluliselt vananenud.

Millised on hetkel konkreetsed probleemid, miks ÜP ei ole enam hea?
- vanglad suletakse ja ala vajab uut kasutust, see tuleb fikseerida esmalt ÜP-s
- kaevandused saavad tühjaks ja suletakse - need vajavad rekultiveerimist enne sulgemist, kuid ka selleks peab ÜP andma juhise, et mis sinna planeeritud on
- raudtee trass on planeeringus konfliktne - maakonnaplaneeringus ühes kohas, ÜP-s teises kohas, tegelikult peaks kulgema hoopis kolmandas
- ÜP ei arvesta üldse võimalusega, et Ämaris hakkaks arenema tsiviilkasutus (kauba- ja reisiliiklus) - see vajab hoopis enamat ja jällegi tuleks teema ÜP tasemel läbi töötada

teedevõrk:
- karjääri väljaveotee kulgeb läbi Vasalemma aleviku, kuigi juba aastaid on soovitud korda teha karjäärist üle Ohtu kulgev otsetee - asi takerdunud Ohtu mõisapargi kaitsealuse staatuse taha.
- Rummu alevikku läbiv Haapsalu maantee on surutud kitsasse koridori
- Vasalemma jõe sild on kitsas ja ohtlik, laiendamiseks (või uueks sillaks) on küll maaeralduse koridor, kuid ettevõtmine on ikka problemaatiline - lahendus võiks tulla transiitliikluse mujale suunamisega, kas uus sild oluliselt põhjasuunas ja trass Lennubaasi ja Rummu vahelt läbi, või koguni Lennubaasi põhjaküljele.

veerežiim:
- suure karjääri varud ammenduvad, kuid sügavamast kihist kaevandamine ähvardab Vasalemma aleviku joogiveekaevud kuivaks jätta. Võimalik, kui Vasalemma alevikus rajada tsentraalne veevärk mis täna puudub.
- Rummu järve kõrge veetase on problemaatiline Rummu aleviku asustusele, vesi tuleks ära juhtida või koguni kaevandamise puhul pumbata Vasalemma jõkke läbi kanalite.