pühapäev, 25. november 2007

Ämari

Alustaks sellest, et koondaks siia esmalt selle info mis seni võrguavarustes seostamata liikunud on:

Ämari mõis - piltidega ülevaade mõisa järelejäänud hoonestusest koos tõdemusega, et mõis paikneb kaitsevägede territooriumil ja seetõttu ei ole lihtsalt külastatav.

1997 on Postimees kirjutanud intervjuu Valeri Saarega ja ka Ämarist rääkind.

Harju maakonnaplaneeringu alt võib leida viite Ämari võimalikule tulevikule.

Ilmselt samas seoses link ka Harju ettevõtluskeskuse saidilt.

Veidi teiselt liinilt - 2001 planeeriti Eesti Asum nimelise ettevõtmisega ka Ämarit.
Ämari - plaanis 50 maja, infrastruktuuri rajamine – kuni 8 miljonit krooni, müügihind noorele perele – kuni 500 000 krooni, turuväärtus – kuni 700 000 kroon, vanemad eramud – kuni 350 000 kroon,3toalised korterid – kuni 40 000 krooni

Vahel satub juhuslikult kätte ka huvitavaid materjale - Vabariigi Valitsuse korraldus juunis 2001 haldusterritoriaalse muutuse kohta. Pikk tekst, kuid lühidalt, taheti kokku lüüa Vasalemmat Padise ja Pakri saartega.

NATO seosed 2001 aastast, minut.ee artikkel Kaitseministeeriumi avalike materjalide alusel

Wikipeedia- Ämari lennuväli - hea artikkel, allikaks mil.ee (tundub et vaba lehekülg).

Kaitseministeerium viitab 2004: Läbi on viidud Ämari Lennuvälja tsiviil-militaarkasutuse teostatavuse uuring, millele tuginedes võeti vastu otsus arendada Ämari Lennuväli kahekasutuslikuks (tsiviil- ja militaar-) lennuväljaks.

Viide Tehnikaülikooli teadusuuringutest - Tang P. et. al. Ämari Air Base - opportunities for investors. - Preliminary Reuse Project Proposals by the Czech Republic, Estonia, Latvia and Poland to the Industrial and Financial Communities in the United States. The Institute for Defense Analyses. September 18-19, 1997. Alexandria, Virginia. 36 p.

Padise vald kinnitab oma arengukavas (2006-2010) et: Paldiski ja Ämari rahvusvahelised transpordikeskused on piirkonna majandusarengu stimulaatorid.

Arengukavadest veel - Eesti Lennunduse Arengukava 2000-2006 kirjeldab muuhulgas järgmist:
- 1997 valminud Tallinna Lennujaama Arengukava alusel, reisijate arv Tallinna Lennujaamas 2004 - 750 tuh, 2015 - 1,5 miljonit ja peale 2015 ca 3 miljonit reisijat aastas.
- Kava p 10.2 näeb Ämariga seoses põhiülesanneteks: Arendada Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999.a. otsusega on võetud suund muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Õhuvägi on huvitatud Ämari lennuvälja kiiremast kasutuselevõtust, sest riigikaitse seisukohalt asub see strateegiliselt tähtsas kohas ning kolmnurk Tallinn-Paldiski-Ämari annab eeldused selle transpordisõlme edaspidiseks majanduslikuks arenguks. Lennubaasi moodustamine Ämaris ja lennuvälja käikulaskmine on oluline samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks, sellega avatakse Eesti Vabariigi õhuruum NATO poliitiliste huvide ja eesmärkide elluviimiseks.
Siiski lisatakse ka hapu pool: Riigi raha investeerimisel Ämari lennuväljale tuleb vältida funktsioonide dubleerimist Tallinna lennujaamaga: riigil on otstarbekas omada Põhja-Eestis ainult ühte suurt tsiviillennundust (sh kaubavedu) teenindavat lennujaama. Seetõttu tuleb investeeringute tegemisel Ämari lennuväljal arvestada asjaoluga, et Ämari lennuvälja kasutatakse tsiviilotstarbel ainult äärmisel vajadusel (hädamaandumine vms). Lennujaamade vahelises konkurentsis on oluline tagada Tallinna lennujaama kui Eesti peamise lennujaama konkurentsivõime võrreldes Helsingi-Vantaa ja Riia lennujaamadega.

17.01.2006 on Riigikogu Riigikaitsekomisjon ära kuulanud eksperdid - Kaitseministeeriumi esindajad ministeeriumi nõunik Kalev Stoicescu, ministeeriumi nõunik Märt Piiskop, õhuväe ülema asetäitja kolonel Valeri Saar - teemal Ämari lennuvälja perspektiivid ja alternatiivse tsiviillennuvälja rajamine

ETV kinnitab NATO kavasid.
Liiklus.ee on viidanud Postimehele ja Ämari detailplaneeringule - reserveeritud põhjaterritoorium tsiviiltarbeks.
Samale allikale viitab ka infoturism. Maha ei jää ka Lasnamäe leht
Uudisest on kinni haaranud ka Baltic Business News. Viitavad, et Ämarilt saab lennuliiklust teenindada 4 korda kiiremini. Mida see küll võiks tähendada?

Päevaleht samal teemal - 02.11.2006 - viie aastaga lennuväebaasi töötajate arv kolmekordistub.
Seni töötajate arv 118, kuid kui rada vaja 24h ööpäevas valmiduses hoida, kolmekordistub töötajate arv (Arvo Palumäe). 2011 peaks lennubaas suutma vastu võtta 20 C130 tüüpi transpordilennukit ja 16 hävitajat ööpäevas (Priit Parktal).

Terve Mõistuse Sündikaadis võtab Mart Helme sõna, pakub Ämari-Paldiski kompleksi NATO koolituskeskusena. Radikaal nagu ta on, kuid kahtlemata on idees ka mingisugune uba.

Päevaleht peegeldab kuidas Eesti Raudtee transiiti ümber korraldab. “Mida teha ikkagi Ämari lennujaamaga?” küsis Parts. “Praegu on see justkui mõeldud tohutuks militaarlennuväljaks. See on NATO huviorbiidis, aga kui palju on sellele tähelepanu pööranud ettevõtjad? Kusagilt peab ju peale hakkama ja just ettevõtjatelt ootaks survet.”
Käsitletakse ka Tallinna ringtee teemat nii maantee kui raudtee aspektist. Kahjuks tundub et raudtee on siis esitanud veidi kaugemaid soovunelmaid, ehk teisisõnu, kahtlen nende plaani realiseerimise võimekuses. Ja võimaluses.

Kaitseministeeriumi pressiteade augustikuust. Piisavalt autentne ja konkreetne teave.

Ämarit renoveeritakse - Postimehe artikkel05.10.2007 Ämari moderniseerimishankest, tugineb KM pressiteatel. Vaid 26 kommentaari
(sisuliselt sama artikkel ka Äripäevas, kommentaare pole)
Kommentaaridest:
  • tuutuluutu ansipiaana: Tartusse Tallinnast laiutav maantee, loodetavasti uus raudtee läbi Tartu Valga suunas, nüüd veel miljard Ämari lennuvälja jaoks, teadmata mis maksab selle ekspluatatsioonis hoidmine. Kas Ansip on Tartu põhjendamatu eelistamisega ära keeranud või rajab endale tartlase silmis surematut kuulsust. Isegi euroametnikud on suhtunud Tartu maanteehullusesse skeptiliselt ja on soovitanud nende kolkasseviivate teede asemel kasutada raha Via Baltica taoliste teede ehitusse, mille kaudu saab Eesti tulevikus parema ühenduse Euroopaga. Kas on ikka mõtet Tartut eelistada kui sinna sõiduks paranevad mõne poliitiku ja üliõpilaste sõidutingimused? Mind ajas naerma soov meelitada Tartusse või Valga kanti sel moel turistide armaadasid, pakkudes neile vahelduseks jalgrataste laenutamist. Tule taevas appi!
  • to tuutuluutu: mis on Ämaril Tartuga pistmist?
  • Madis: to: Tuutuluutu ansipiaana! -Ma ei tea, võibolla ma eksin kuid kas polnud Tartu maantee mitte Eesti kõige suurema sõidukoormusega maantee? Ning maantee, millel toimub kõige rohkem liiklusõnnetusi kuna autosid on seal lihtsalt liiga palju? Tundub olevat ju küllaltki mõjuv põhjus teed laiendada. Ämari lennuvälja laiendamine on aga hädavajalik sõjaväe transpordi- ja hävituslennukite (pean siinkohal silmas küll NATO tehnikat) Eesti pinnale maandumiseks. Eestis pole hetkel ühtegi pädevat sõjeväelennuvälja. Tsiviillennuväljale (nt. Tallinna lennuväli) minuteadada aga sõjaväelennukid maanduda ei tohi ja ega seal pole vist väga ruumi ka. Ning mis liitlaste kaitsest me saame rääkida kui neil pole võimalik isegi tehnikat siia tuua. Ämari lennuvälja uuendamine oli minutead ammu plaanis ning vist isegi NATO poolt ette kirjutatud. Nii et on vast kohatu siinkohal rääkida mõne poliitiku isiklikest ambitsioonidest.
  • gr: kas mäletate, milline müra oli vene sõjaväe lennuväljade lähedal? sama saab olema ka jänkide lennukitega:( kindlasti langeb selles piirkonnas kinnisvara hind...
  • Miljardiline kinnisvarahinna langus: Selle uudisega on 30km Ämarist kinnisvarahinnad kukkunud olematusse. Ainult loll tahab sellise militaarse objekti läheduses asuda.
  • hmm: gr: eesti vabadus on tähtsam kui mingi kinnisvara hind. elati okupatsiooniajal lennuväljade lähedal, elatakse edaspidigi
  • Maksumaksja: See miljard läheb asja ette ! Olen rahul! Olen valmis annetama nt sõjalennukite ostu fondi võimaluste piires kuis ee kuunagi peaks loodama..
  • to Madis: "Tsiviillennuväljale (nt. Tallinna lennuväli) minuteadada aga sõjaväelennukid maanduda ei tohi ja ega seal pole vist väga ruumi ka." Tegelikult tohivad küll. Maailmas on väga palju lennuvälju, mida kasutavad korraga nii tsiviil- kui sõjalennukid. Ning ühtlasi on absoluutselt iga tsiviillennuväli varulennuväljaks ka sõjaväele. Aga see on õige, et Tallinna lennuväljal palju ruumi pole. Loomulikult peab riigis suuri ja korras lennuvälju olema rohkem kui vaid üks. Lisaks sõjaaja vajadusele ka lihtsalt selleks puhuks, kui üks lennuväli mistahes rahuaegsel põhjusel (remonditööd, tehnogeenne katastroof, terroristi tegevus) mingil hetkel kasutuskõlbmatuks muutub.
Samast ajast pärit uudis Suursaare radarijaamast sisaldab ka Ämarit.
Laaneots leiab EPL-s 15.10.2007, et Ämari tööd ärritavad Venemaad. Laaneots leiab, et püsiva NATO baasi rajamine Ämarisse on välistatud. Kommentaarides (31 tk) antakse talle aga tuld. 'ammuküttide õhutõrjepataljon oleks kindlasti poliitiliselt sobivam'
oma kommentaar samal rajal: Ammuküttide pataljon oleks efektiivsem. Kaugjuhtimisega mudellennukite brigaad, baasid Soome lahe väikesaartele ja kiirreageerimisega esimene vene lennuk mis piiri rikub, alla tuua - ja ongi kogu oht ühekorraga tasandatud. Kui tglt madinaks peaks minema, on selleks ajaks kui esimene lennuk Ämarist üles saab, plats rakettidega tasa tehtud.
Laaneotsa refereerib ka Postimees. (vaid 12 kommi). Seepeale seletab Praktik, misasi see NATO lennuväebaas on.
  1. Mis asi see "NATO lennuväli" õige on?? Kuna Eesti on NATO liikmesriik, siis ükskõik, mida me teeme oma sõjalise võimekuse osas, võib lihtsustatult öelda, et see on NATO võimekus antud ruumis ja ajas.´ Naljakas on kuulda "NATO lennuväli". Huvitav, kas Venemaale meeldib "NATO Tapa Väljaõppekeskus" või nn. "NATO soomukid", mis Eesti endale muretses?
  2. Jah Eurofaiter ning F-22 (mida USA teistele riikidele ei müü) maksavad 1,5 miljardi krooni hinnaklassis, kuid uued F-16 (Block 60) ja Grippen`i modifikatsioonid maksavad 40 - 60 milj. USD vahel e. tunduvalt alla miljardi. Mulje loomiseks maksumaksjatele,on kindlasti vaja ära märkida kõige kallimad maailmas eksisteerivad hävitajad.
  3. 2015 ei ole võimalik Eestil endal tagada õhuturvet. Selleks oli vaja juba 2006 aastal hakata koolitama piloote ja insenere ning juba siis lahendada lennundusspetsialistide palgaküsimused. Isegi, kui otsus oleks tehtud 2006 aastal, ei oleks kaitsevägi saanud pilootide ega inseneride kandidaate, sest 13 000 kr.(täna) ei ole see tasu, mille eest inimesed panevad oma tervise vaekausile. Olenemata sellest, kui patriootlikult nad on meelestatud. Heal juhul jätkub sellist patriotismi 3-5 aastaks.
29.10 Keila linna foorumis teema üles tõstetud. Liiklustihedus ja Keila teed - mure, et kui aastaks 2020 kolib suurem osa Tallinna lennuvälja liiklusest Ämarisse, küsitakse, et kuna Ämari DP alusel on Ämari ühendus läbi Vasalemma suuna, kuidas see mahub Keilast läbi. Samuti ka raudteeharu teema. Keila linn vastab, et ringtee lahendusega viiakse liiklus Keilast mööda.

Sisuliselt on vastus adekvaatne, kuid lisaksin vaid selle, et kui tsiviilliiklus lisandub Ämarisse, siis on vaja:
- uut detailplaneeringut, sest praegune käsitleb vaid rajatisi lennurajast lõunas. Tsiviilkasutus saaks paiknema põhjapool.
- uut teed, sest ühendus ei saa kulgeda läbi militaartsooni.
Uus tee saaks kulgeda ehk Ämari lennubaasi põhjaosast Maeru-Lehola suunas ja edasi kas eelmainitud ringteele kas Niitvälja poolt ehk möödudes Keilast läänest või lõunapoolset Keila ümbersõitu kasutades (mis tõenäoliselt nihkub ajaliselt veel edasi). Raudtee osas usuksin ise pigem uut raudteeharu Ämari-Kulna suunas, mitte praegu planeeringutes esineva Vasalemma jaama ühendust. Planeeringu kooskõlastuses on PRMA (Maanteeamet) soovitanud vajadusel raudteeharu asemel jaamast kütuseveoks torujuhe teha. Oleks ilmselt odavam.

Ämari tulevikku käsitleb tomp - võimaliku Hiina transiidi käitlemist. Kommentaarid asjalikud, ei hakka kopeerima.

Venemaad häirib Ämari moderniseerimine - Postimehe artikkel vene sõjaväediplomaadi hinnangutest - 8.11.2007, koos 65 kommentaariga. Diplomaadi sõnul on uuendustööd peaaegu valmis Poola Laski, Poznan-Krzesiny ja Swidwini õhubaasides ning Leedus Zokniais. Poolas asuvate Miroslawieci, Malborki ja Powidzi ning Läti Lielvarde lennujaamade uuendamine on just alanud.
Kommentaaridest väike valik:
  • lugeja: Ämari peaks rekonstrueerima nii, et see jääb ka TSIVIILKASUTUSSE. Pole ju normaalne, et rahvusvaheline lennujaam ja lennuväli asub ühe Euroopa pealinna keskel ja et tõusvad ja maanduvad lennukid reostavad linnaelanike JOOGIVEERESERVUAARI!!!
  • irw: muidu ega eestil tegelikult pole mõttekas (ega võimalik) mingit hullu hävitajateeskadrilli omada ja ülal pidada. 2-3 on maksimum. pigem tuleks investeerida kaasaegsesse õhutõrjesse mis vene lennukid vajadusel ilusti vanarauaks muudaks. tükk maad odavam.
Haige mõistuse sündikaat närib tähtede kallal (samuti 8.11), vahelduseks lahe lugemine.

Sõna sekka ka Kruuda impeeriumist (14.11.2007)

See oli siis koondülevaade Google otsingust 59 lehekülje läbilappamisega, märksõnaks ainult Ämari.

5 kommentaari:

Ain Kendra ütles ...

Allikas: epl. 26.06.2006

AS-i Tallinna Lennujaam hinnangul võiks uus tsiviillennujaam Ämaris tulla kaks korda suuremale maa-alale ning olla tehniliselt valmis enam kui neli korda tihedamaks lennuliikluseks kui praegune lennujaam Tallinnas Ülemistel. Seni on Ülemiste lennujaama kolimine Ämarisse olnud idee tasemel, kuid tänavu kevadel tehtud Ämari detailplaneeringus on militaarlennujaamast põhja pool ette nähtud maa-ala tsiviillennujaama tarbeks. Tallinna Lennujaam on planeeringu tegemiseks andnud ka oma tehnilise nägemuse rajatiste mah-tude kohta. Kui praegu asub lennujaam Tallinna kesklinnast vaid nelja kilomeetri kaugusel, siis uuest lennujaamast on kesklinna 40 kilomeetrit. Uus lennujaam paikneks 400–-500 hektaril, Ülemistel on hetkel kasutusel 214 hektarit. Tallinna Lennujaam ootab uuelt lennujaamalt tehnilist võimet teenindada aastas kokku 150 000 operatsiooni ehk õhkutõusmist ja maandumist. Hetkel on ülemine piir vaid 35 000 operatsiooni aastas. Suurem terminal Tallinna Lennujaam näeks Ämaris 25 000– - 50 000-ruutmeetrist reisijate terminali, mis teenindaks aastas kolme kuni kuut miljonit reisijat. Praeguse lennujaama terminal on 14 500-ruutmeetrine, peatselt algavate ehitustööde käigus laieneb see 13 000 ruutmeetri võrra. Laienduse järel on Tallinnas võimalik teenindada kuni 2,5 miljonit lennureisijat aastas. Lennurada on Tallinnas hetkel 3070 meetrit pikk ja 45 meetrit lai. Ämaris peaks see tulema 3500 meetrit pikk ja 75 meetrit lai. Tallinna Lennujaama tehnikadirektori Einari Bambuse sõnul ei tohiks Ämari lennuväljal probleeme olla ühegi lennuki maandumisega, aga Ülemiste lennujaam jääb näiteks üle 80-meetrise tiivaulatusega lennukitele väikseks. Majandusministeeriumi hinnangul ei koli lennujaam Tallinnast Ämarisse siiski mitte enne 25–30 aastat, aga siis on see juba väga tõenäoline.

Ain Kendra ütles ...

Munitsipaallennuväljad

Maailmas neid leidub, kuid ilmselt on vähe neid, millised oleksid munitsipaalvalduses. Ehk siis huvitab munitsipaal-militaarlennuväli.

http://en.wikipedia.org/wiki/Wichita_Falls_Municipal_Airport
(ka http://www.cwftx.net/index.asp?nid=703 )

http://www.globalsecurity.org/military/facility/lincoln.htm

http://www.ci.springfield.oh.us/depts/centralsrv/airport/

Aga kõik need on jänkistanist. Kas sellest ka meil kasu oleks, on natuke kahtlane.

Ain Kendra ütles ...

Lisainfo Soomest

Muistelen seuraavaa Suomesta ja lentoasemista:

- isot lentoasemat ovat Ilmailuhallinnon (valtion) omistuksessa.
- niissä, joissa on puolustusvoimat mukana, on omistajana valtio
- pienemmissä kentissä omistajana joko kunta tai jokin kuntien omistama organisaatio
- näitä ovat esim. Seinäjoen - Ilmajoen lentoasema (Rengonharju-säätiö, jota hallinnoi Seinäjoen kpki)

- uskon, että Amarin osalta voi ionnistua kehittäminen vain, jos valtio omistaa ja haluaa kehittämistä.
- kunta voisi olla muiden faciliteettien (puitteiden) kehittäjänä (alueen palvelut esim pysäköinti, lähialueen infra, toiminta esim kunnossapito sovituilla alueilla, liikenneyhteydet autoille, busseille, hankkeen edesauttaminen, yhteydet yrityksiin, asuntotuotanto työntekijöille, koulut, terveydenhuolto, lähialueen yritysaluweiden kehittäminen, yms.)
- tuntuu vaikealta kuvitella, että puolustuslaitos (Nato) ja kunta ja yksityiset tahot veisivät asiaa eteenpäin
- ratkaisevassa asemassa on valtio, haluaako valtio, että asiaa tutkitaan, kenttää kehitetään, voiko kysessä olla varakenttä Tallinalle, vaiko Tallinnan kentän korvaaja

Jouni (osales ka Keila seminaris)

Anonüümne ütles ...

precondition cassociated shah mindful legend buyoff specialized escalating clustrmaps yore conceive
lolikneri havaqatsu

Anonüümne ütles ...

Jah, ilmselt nii see on