Teede-teemaline ajurünnak

Teemadeks - igasugu transpordiga seonduvad teemad.
- maantee
- raudtee
- lennundus
MAANTEE osas oleks vaja katta sellised osad:
- Haapsalu maantee, mis on kavas edasi ja millised piirangud on ja mida tuleks arvestada selle tee osas planeeringuprotsessis. Kas on mõeldav ka uus tee trass? Mis saab sillast, sild on liiga kitsas (kuigi täna liiklussagedused ei ole ka liialt suured) - kas ehitatakse teine sild kõrvale? Kergliiklustee tuleb kõrvale, ühendamaks kooli valla keskuse ehk aleviga. Mida Rummus üldse teha annab? Ilmselt praegu on Rummus majad liialt teele lähedal.
- Padise-Paldiski tee - kus ja kui palju seda uuendatakse ja mis tasemeni? Kas see hakkab rahuldama ka kõiki militaarvajadusi Ämari ja Paldiski vaheliseks ühenduseks?
- Paemurru ühendus - vallamaja eest läbiminev tee (tänav?) võiks korraliku katte saada. Ka juhul kui Nordkalk jätkab vaid tehnoloogilise paekiviga selle võimaliku 15 aastat, jääb ilmselt vedu Paldiskisse alles ja autodega. Ja tolmu teema samuti. Millised on võimalused uueks trassiks, mis võiks üle Ohtu suunduda Keila poole (ehk Niitväljas Paldiski maantee või ringtee peale) - Ohtus oli mõisa park, mida tee läbida ei tohiks, kuid kas on võimalik mööda minna? Mida tuleks teha?
- juhuks, kui Ämari areng viib tsiviillennunduse kaasamiseni, tuleks paika panna trassid teeühenduseks - seda nii Haapsalu maanteelt (Lehola juurest otsemat teed) kui ka Paldiski-Padise teega. Ilmselt tähendaks see ka otselingi ülevaatamist ViaBaltica suunale. Trassid võiks fikseerida igal juhul, ka siis kui neid kunagi vaja ei ole - sest loobuda on alati võimalik ja lihtsam, kui täisehitatud alale uut trassi vedada.
Keda huvitab, saab ka ülevaate Tallinn-Paldiski maantee ja Tallinna Ringtee projektist, sest selle projekti ekspertiisiga tegeleb ka praegu Ramboll Eesti.

RAUDTEE poolelt perspektiivid - kas jätkub reisijatevedu, millised on perspektiivid. Kas on vaja planeeringus säilitada seni fikseeritud trass Ämari baasi? Kas Rummu kompleks vajab raudteeühendust ja trassi? Kui Ämari, siis milline on võimalus otseühenduseks Kulna või Niitvälja suunalt et tagada võimalikku lennureisijatevedu. Kui kaua protsess aega võiks võtta.

Fantaseerides võiks ka veetransporti käsitleda, kuid ilmselt ei tule muud kõne alla kui kanuuretked Vasalemma jõel. On need võimalikud? Tasuks katsetada.

On veel ideid? Kas mõni teema on liigne või on miskit puudu? Millele veel sooviksime vastuseid saada? Kui reisijateveost juttu, kas peaks käsitlema ka elektrirongiliiklust, sõiduplaane, bussiliiklust? Milliseid ühendusi vajaksime, kui palju täna on kasutajaid ja kas oleks ka tulevikuks?

Maantee osas on Maanteeametiga ka kokku lepitud kahes esindajas - MNT ja PRMA esindajad on ka kohal. Raudteeinspektsiooniga on lood selged - Anvar Salomets tuleb sealt.
Lennunduse poolelt oleks hea, kui keegi Lennubaasi koosseisust osaleks - ja loomulikult tahaks ka Tallinna Lennujaama esindajat näha - vähemalt see info, mida sealtpoolt jagada oleks, peaks edastatud saama. Lennunduse teema on ehk veidi pikema tuleviku teema ja jääb otseselt praegu küll planeeringust välja.
-------------------------------------------------------------------------------------------
Nüüd siis esmamuljed olnust. Maanteeametist oli Roland Mäe, Põhja regionaalsest maanteeametist Peeter Paju. Raudtee osa juba ära märgitud.
Olulisemat mis hoobilt meelde tuleb:
- 2011-ni arendab ER Paldiski suunda. Võimalik on Vasalemma suuna edasiarendus, kuigi realistlikum oleks loota Keilas raudteejaama piirkonnas normaalset parklat et lähialade asukad saaks ka kiire töörongi eeliseid kasutada, autoga Keilasse ja rongiga edasi. Peale 2011 aastat ei ole välistatud, et ka Vasalemma raudteeharu uuendataks.
- võimalik haru Ämarisse - vald on jätkuvalt huvitatud elamupiirkonna rajamisest aladele, mida läbib planeeringus praegu veel fikseeritud raudteetrass. Kui õnnestub välja pakkuda alternatiivne lahendus, võib KM ka selle aktsepteerida. Ei ole tõenäoline, et Rummu piirkond vajab raudteeharu - kui see aga nii on, siis on veel võimalik ka sinna raudtee rajada, kasutades veel olemasolevat raudteetammi.
- Ämari ühendusest veel - ilmselt on vajalik ühendus mõlemale poole stardirada - lõunapoolset ühendust militaristidele, põhjapoolset reisijateveoks. Kulna piirkonda annab teha uut jaama, mis on tõenäoline tingimus selleks, et raudteeharu Ämarisse Kulna sirge pikendusest võtta. Niitvälja poole haru rajamine on pigem seotud takistustega nii asustusest kui kaitsealustest objektidest ja rohealadest.
- raudteeülesõidud - jaama piirkonnas on vaja uut ülekäiku - valla kiri ja ei peaks olema raske. Lisaks on uut ülesõitu vaja ralliraja betoontee pikendusel, mis ühendaks teisel pool raudteed oleva poolseadustatud aianduskooperatiivide ala - see võiks olla ka üks võimalik elamuarenduspiirkond.
Maanteed.
- Vasalemma ümbersõidust - võiks käsitleda kolme tasandit.
-- Esimene piirduks silla piirkonna õgvendamise ja uue silla rajamisega. Takistuseks muinsuskaitseobjekt, mis jääks silla alla. Uurida objekti staatust ja võimalust siiski kaitse alt välja saada. NB! Tõnis Padu. Ka MNT paralleelne kiri muinsuskaitsjatele.
-- Teine tasand on puhtalt seotud Ämari lennujaamaga. See vajab igal juhul ühendust Haapsalu maanteelt, tasuks uurida Lehola piirkonnast ümbersõidu võimalusi - kas järgida olemasolevat Haapsalu maanteed või mööduda Leholast läänepoolt ning siirduda otse Niitvälja suunas ja edasi ringteeni. Valla aspektist on tegemist võimalusega rajada ühendus läbi Lennubaasi ala - küsimus, mis tuleb lahendada koos võimaliku detailplaneeringuga, mis lahendaks Lennubaasi põhjaterritooriumi tsiviilkasutuse.
-- Kolmas tasand on vahepealne, võiks kujuneda eralduseks rohevööndi ja senise põllumaa vahele Ämari ja Rummu vahel ning suubuda Paldiski-Padise maanteele või otse Haapsalu maanteele lääne pool Rummut. See variant tasuks planeeringusse sisse joonistada, kuid selle realiseerimist ei peeta võimalikuks, kuna juba täna on alles jäänud suhteliselt kitsas koridor jõe paremkaldal.
Kergliiklusteed - Vasalemma alevi ja kooli vahelise rajab vald. Kooli ja Rummu vahele on ka uut vaja, see võiks paikneda põhjapool teed kuna Rummu asustus on põhjapoolel ja samuti võimalikud uued asustusalad. Maantee alt saaks kergliiklustee läbi tuua koos uue silla rajamisega. Kindlasti tuleks kergliiklustee rajada ka Ämari ühendustee äärde. Rummust edasi Padise suunas on see juba Padise valla probleem, kuid pikemaks eesmärgiks on kergliiklusrajaga ühendada Keila ja Padise. Praegu valmistab Maanteeamet ette riigi vahenditest kergliiklusteede rajamist, kokku on plaanis aastas 50 km ja varsti saadetakse valdadele küsimustikud mis peaks välja selgitama soovid, millistest siis tehakse valikud.
Paldiski-Padise läheb aprillikuus remonti. See tõenäoliselt ei vasta veel täpselt NATO soovidele, kuid juba lähialal teeb trass tõsise tuleproovi kui veetakse sadamast Risti piirkonda 150-tonniseid tuulegeneraatorite maste.
Karjääri tee (mis möödub vallamajast) saab käesoleval aastal keskmise remondi. Juhul, kui laheneb ettepanek karjääri pikaajalisest kasutusest, tuleb asuda uue teetrassi projekteerimisele, mis peaks minema maanteele Keila valla piires, oluliselt põhjapool valla piiridest. Variant Ohtu kaudu lahenduseks ei ole praegu päevakorral. See nõuaks ilmselt komplitseeritud ristumist ka maanteega.
Rummu alevit läbiv maanteelõik vajab valgustust ja korralikku ülekäigurada vangla esises alas. See on riigitee ja vald võiks selles osas teha märgukirja PRMA-le.
Pikemas perspektiivis on siiski vajalik Paldiski-Padise tee kasutajatele edasine hea juurdepääs ViaBaltica trassile, ilmselt ühendusega Kernu suunas.

Ehitusperspektiiviga aladest - kolmnurk vallapiiri, jõe ja maantee vahel; Ämari-Rummu vaheline põllumajandusala (siia vaja kohe paika panna teede põhivõrk ehk skelett ja lubada edasisi detaile vaid selle skeleti raames).
See nüüd esmamuljetest. Täpsustan veel hiljem.