Ajurünnak vee teemades

Korraldame teisipäeval 19ndal veebruaril vallavalitsuses ajurünnaku laial veerindel, kell 16:00.
Kohal on kutsutud ja seatud.
Kutsutud:
- Johannes Edovald, Maa ja Vesi
- Madis Metsur, Maves
- Katrin Tibar, Harjumaa keskkonnateenistus
Seatud:
- Mart Mets, vallavanem
- Eneli Niinepuu, planeerija, Ramboll Eesti
- Ain Kendra, konsultant, Ramboll Eesti
- Alkranel - keskkonnamõjuhindaja
Muud manukad ja kaasarääkijad:
- vallaelanikud
- muud huvilised

Teemade ring peaks katma mitmeid küsimusi:
- Rummu järv, selle veetase ja mõjud. Mida soovime ja mida tuleks ette võtta, aga ka et mis sellega veel kaasneb sellist mida me võibolla ei soovi. Kindlasti ka see, mis me tegevused maksma võivad minna ja kes selle eest valmis maksma on.
- Nordkalki karjäär, sellest praegu väljavõetav vesi ja mis siis kaasneks, kui karjäär sügavamate kihtide kallale läheb. Ilmselt on sellekski vajalikud uuringud esiteks, et täpsustada materjali varusid ja teiseks et selgemaks saada ka võimalikud mõjud kui veetaset alandama peab.
- Puhastusseadmed ja võimalikud asukohad, nõuded ja riskid
- Ämari Lennubaas ja pinnasereostus, riskid ja võimalused tulevikus, aga ka Ämari vajadused vee ja puhastusseadmete teemal
- Vasalemma valla veevarustuse teemad täna ja tulevikus - võimalused ja visioonid

Otseselt ettekandeid ei ole planeeritud, kuid püüame nimetet teemade ümber diskussiooniga kusagile jõuda, mis aitaks üldplaneeringut edasi viia.
Võtame ette ka suure kaardi ja püüame natuke tulevikku joonistada kah.
Kui kellelgi on veel kommentaare ja mõtteid siia lisada, mida veel arutleda tuleks - andke aga teada. Ehk on veel kedagi keda kutsuma peaks, ka seda.

-----------------------------------------------------------
Esimesed kommentaarid - asi läks hästi - huvilisi oli kohal märkimisväärselt palju. Kõik kutsutud olid asjalikud ja kõik osalejad said milleski targemaks.
Olulisemad aspektid:
- Ämari lennubaasiga seonduv reostus - baasi enda territooriumil pidevalt tegeldakse (asendatakse reostunud pinnast), kuid raudteejaama lähedal kütusepumpla piirkonnas on maasse läinud küllalt palju kütust, kui sinna alale planeerida muud maakasutust peab arvestama võimalusega, et pinnas on reostunud. Uut reostust ei oska oodata, kaasaegsed nõuded on oluliselt paremad ja seiresüsteemid töötavad.
- Rummu karjääri veetase - võimalik ca 2 meetrit allapoole lasta isevooluga, põlluäärel põhjapool maanteed on kraav, vähemalt 0,5m toru tuleks tee alt läbi tuua ja edasi kraav ühendada maaparanduse peakraaviga mis vee jõkke viib. Kokku on neli võimalikku lahendust, variant c arutatutest maksab 5 kuni 9 miljonit ja suudaks vee hoida ca 2m allpool isevoolu teel, vahele tuleb lüüs ehitada, kuid pumplat poleks ehk vaja.
- Rummu karjäär - tuleks üle viia reserv-varudesse ja otsustada, et vallas kaevandatakse ühes kaevanduses korraga, praegu on põhikaevandus Nordkalki käes ja kui see otsa saab ning suletakse, võiks Rummu uuesti kasutusse võtta. Hetkeseisuga peaks praegune karjääri kasutaja vähemalt oma songermaa ohutuks tegema ning alal võiks arendada turismi ja puhkemajanduse teenuseid. Probleem on muidugi karjääri põhjaga - sealt võib leida kõike ekskavaatorist vee alla jäänud metsatukani. Ka ujumiseks tänane põhi sobilik pole, kuid korrastamise käigus tuleks ilmselt ka ujumisrand tekitada. Üldjuhul on järve kaldatsoon 50 kuni 100 m, sinna ei tasuks ehitisi planeerida kuid endise vangla alad (tööstuspiirkond) võiks jälle tootmiseks kasutusse võtta arvestades muuhulgas ka võimalusega, et siis, 50 aasta pärast, kui karjäär uuesti kasutusse tuleb, võidakse laiendada kaevanduse ala ka praeguse maantee ja järve vahelise tööstuspiirkonna piiresse. Senine kaevandaja ei ole järginud kaevandusloas sätestatut ja tal võib raske olla saada jätkamise võimalust.
- krossiraja ala tuleks varudest üldse maha arvata. Kui ei õnnestu siis vähemalt reservi ja sinna kavandada spordirajatisi (mis ei kinnista maakasutust viisil mis tulevikus võiks välistada ala taaskasutuse - kuigi tehniliselt ei ole see eriti reaalne, sest asustus on roninud liialt lähedale).
- Nordkalki ala vajab uut uurimust. Vasalemma alevi veevärgi maksumuse suurusjärguks on ca 100 miljonit (800 inimest, osa neist elab sügavate kaevude vee peal, kuid oluline osa on nn haltuurakaevudega, mis pole kuskil registrites. Enne 2015 pole eriti reaalne riigi raha taha saada kuid arvestades, et küsitakse tavalisest väiksemat avaliku sektori osalust ehk toetusraha, võib KIKi raamest kaasfinantseerimine olla mõeldav. Kui Vasalemma aleviku veevarustuse probleemid võivad olla planeeritavad, siis väga raske on hinnata võimaliku depressioonilehtri ulatust ja seega keskkonnamõju naabruses paiknevatele raba-aladele. Siiski ei tohiks see väga suur olla sest ka praeguse kaevandamise käigus on töödel praktiliselt olemas ka mõju. Pikaajalised lepingud on võimalikud, seetõttu võiks alustada Nordkalki poolelt uuringute tellimisega - uuringud peaksid katma sügavama kihi varude täpsema koostise määratluse ja kaevandustehnoloogia, samuti siis veetaseme alandamise võimalikkus ja keskkonnamõjud.

Puhastusseadmetest rääkides, on varem spetsialistid soovitanud just krossiraja naabruses olevat ala - võimalik et kõrguslik profiil on sellisele lahendusele kõige soodsam. Siiski tuleks püüda leida lahendused, mis tagaks kogu valla piires juurdepääsu puhastusseadmetele.

See siis esmamulje. Protokoll toob lisaks veel aspekte, mis hetkel ununesid.