Planeeringuprotsessi juhib Ramboll Eesti AS planeeringute osakond, projektijuht Eneli Niinepuu.
Eelmine planeering on koostatud 1999 aastal (OÜ Maaplaneeringud), mistõttu paljudes teemades oluliselt vananenud.
Millised on hetkel konkreetsed probleemid, miks ÜP ei ole enam hea?
- vanglad suletakse ja ala vajab uut kasutust, see tuleb fikseerida esmalt ÜP-s
- kaevandused saavad tühjaks ja suletakse - need vajavad rekultiveerimist enne sulgemist, kuid ka selleks peab ÜP andma juhise, et mis sinna planeeritud on
- raudtee trass on planeeringus konfliktne - maakonnaplaneeringus ühes kohas, ÜP-s teises kohas, tegelikult peaks kulgema hoopis kolmandas
- ÜP ei arvesta üldse võimalusega, et Ämaris hakkaks arenema tsiviilkasutus (kauba- ja reisiliiklus) - see vajab hoopis enamat ja jällegi tuleks teema ÜP tasemel läbi töötada
teedevõrk:
- karjääri väljaveotee kulgeb läbi Vasalemma aleviku, kuigi juba aastaid on soovitud korda teha karjäärist üle Ohtu kulgev otsetee - asi takerdunud Ohtu mõisapargi kaitsealuse staatuse taha.
- Rummu alevikku läbiv Haapsalu maantee on surutud kitsasse koridori
- Vasalemma jõe sild on kitsas ja ohtlik, laiendamiseks (või uueks sillaks) on küll maaeralduse koridor, kuid ettevõtmine on ikka problemaatiline - lahendus võiks tulla transiitliikluse mujale suunamisega, kas uus sild oluliselt põhjasuunas ja trass Lennubaasi ja Rummu vahelt läbi, või koguni Lennubaasi põhjaküljele.
veerežiim:
- suure karjääri varud ammenduvad, kuid sügavamast kihist kaevandamine ähvardab Vasalemma aleviku joogiveekaevud kuivaks jätta. Võimalik, kui Vasalemma alevikus rajada tsentraalne veevärk mis täna puudub.
- Rummu järve kõrge veetase on problemaatiline Rummu aleviku asustusele, vesi tuleks ära juhtida või koguni kaevandamise puhul pumbata Vasalemma jõkke läbi kanalite.
13 kommentaari:
Siia saab uusi mõtteid juurde panna
Tere! Kahju, et ei jõudnud reedel koosolekule....
Aga kommentaariks Vasalemma madalat mainet: Minu juttude peale, kui hea linnalähedane koht on Vasalemma ja miks ei võiks noored sugulased pilgu siiapoole pöörata, vastati mulle väga üllatavalt: MIKS nad peaksid elama tulevikus mingi sõjalennuvälja ja suure tühja augu vahele jääval kitsal maaribal? Kus isegi põhjavesi on problemaatiline? Jäin mõtlema, et me oleme siiani elanud tänases päevas ja ei oska üldse aru saada, et tühjaksveetud haigutav karjäär ning sõjaväe lennuväli oma lärmiga ongi kõik, mille me oma tulevastele põlvedele pärandame. Täna on säilinud veel ainult veidi seda väärtuslikku Vasalemma marmorit oma kvaliteetsel kujul, aga varsti veetakse seegi piiri taha ja ei kasva seda kivi peale ega tule kusagilt juurde ning on taas üks tühi maardla lastelastele edasi pärandatud. Meie lapsed oleksid kindlasti palju targemad sellest ilusast kivist hoolima ja loovalt kasutama. Meie ise oleme oma kahe õnnetuse vahel palju optimistlikumad, kui meie lapsed, kes esimesel võimalusel siit lahkuvad. Kurb!
Arvan ka, et lennuvälja laienedes hakkan vaiksemat elukohta otsima. Ma olen kõik selle juba üle elanud- ei taha enam...kuigi olen siit pärit.
Tere, emps!
Mis puutub Vasalemma veevarustusse, siis siin on ju võimalus et kaevandus selleks, et üldse jätkata saaks, paneks kogu alevile uue veevärgi.
Lennubaasi müra ei peaks tulema nii palju kui vene ajal oli.
Tänane madal maine on mumeelest ennekõike tingitud vanglast. See kaob lähiaasta(kümne)ga, mida siis tegema peaks et maine paraneks?
Vallas on ca 3000 hinge, kuid selleks, et vald suudaks omadega hakkama saada peaks ca 3 korda rohkem olema. Kas parem oleks kellegagi liituda? Keila? Padise?
Kohalikud on valdavalt seda meelt, et aastas võiks lisanduda 30 uut hinge. Oletame, et mõeldi elanikkonna suurenemist, mitte lihtsalt sünde mis surmadega tasakaalustatud on. See on ilmselt vähe. Ämari militaarkavade alusel tuleb ca 300 töökohta. Kuid valda jääks sellest mingit kasu vaid siis kui need töötajad ehk vähemalt oluline osa neist, vallas elaksid. Seda aga vallaelanikud nagu ei tahaks.
Kas on tõesti nii, et kõik soovivad vaikselt manduda. Vangla kaob ja suureneb vaid lagunenud hoonete ja alade hulk. Karjäärid lõpetavad ja lisandub vaid üks suur järv Vasalemma külje alla. Kui Rummu kaevandamise lõpu järel ujutas alevit, miks peaks siis Vasalemma kaevandamise lõpp vee tasemele teisiti mõjuma? Saate seda vett ja palju ja korraga?
Tere nipi!
Uus veevärk on sinine unistus ja ei lahenda külade kuivaks jäämist.
Ja meie marmorisse on iga veevärgi meetri rajamine kindlasti suuremat raha mattev, kui seda oletada oskame.
Tean mitut head kaevu, mis on Vasalemma alevikus endise geoloogilise puuraugu peal ja toidab omanikke selge põhjaveega. Minu krundil on kaevu sügavus ca 60 m.(viimane mõõtmine 20 aastat tagasi). See on samuti eestiaegne geol.puurauk, mille vanataat kasutusele võttis. Ei tea, kas nende majade elanikud tahavadki liituda veevärgiga. Ka on juba mitmel kasutuses esimesed kõigiti "eurole vastavad" bio-puhastid. Inimesed hoolivad oma kodust ja tegutsevad võimaluste piires kiiresti.
Ma ei usu, et Vasalemmas saame uputada, sest paekihtide vahel on karstikoopad (jõesängid) ja need suubuvad kõik Vasalemma jõe suunas. Üks koobas on nii suur, et vene-ajal taheti sinna tsiviilkaitse varjend teha.Mõte hääbus ja koopa ava aeti kinni.
Mis karjääri ammendumine! Uus tegutseja tahab ju edasi kaevandada kuni Laitse suvilate alla välja! Ei kujuta ette praegu nende majade elanike ahastust, kes hiljuti vanad krundid ära ostsid ja uued majad ehitasid karjääri tulevasele territooriumile.
Vallaelanikud ei taha militaare sellepärast, et siis pole meil enam mingit sõnaõigust oma otsuseid teha. Militaar-värk on militaar-värk ja seda ei muuda miski. Olgu ta siis nato või mis iganes. Ütlen seda oma kogemustele toetudes. On olnud juhust Norras militaarlennuväe läheduses külas olla ja Saksamaal samuti. Mõlemal korral oli pererahvaga üks jutt, et muutunud on vaid embleemid ja vapid-lipud. Kõik muu on jäänud samaks: lärm ja suhtumine.
Minu mõte on, et Ämari poolt kuni Vasalemma jõe taha võiks militaaridele kodud olla. Seal on metsa ja maad. Kuid kas see kellegi oma on, ei tea.
Kuna Keila vallas on kinnisvara arendajad jõudnud oma tegutsemisega Nahkjala ja Ohtu külla Vasalemma "tahatuppa", siis oleks ehk tõesti mõte Keila vallaga liituda. Padise on nii atraktiivne oma looduse ja mereäärega, et ta ei ole meist huvitatud.
Murru vangla territoorium on probleem, mida ühe pauguga ei suuda lahendada. Logistikakeskus oma ladude ja muu hoonestusega? Ei tea.... Minumeelest on nii vana ja sissetöötatud süsteemi lammutamine suht mõttetu meie praeguses olukorras, kus suurem osa ennetähtajaliselt vabastatutest saabub tagasi poole aasta jooksul.
Ma ei ole pessimist, nipi, vaid tahan natukene rääkida siinse olukorra tagamaid ja mõnda vähetuntud fakti, mis annaks ehk edaspidiseks hea idee alge. Kunagi ei või ju teada, kus kivi all mõni idee peidus on:)
emps, süvenen Su teatesse veidi hiljem ja vastan ka.
Kaevanduse liin on huvitav ja lihtsaid vastuseid ei ole. Sest tead ehk küll, kuidas ehituse jaoks materjalide saadavusega lood on. Laitse-suunaline laiendus on asi, mida ma veel ei teadnud.
Militaari ja tsiviili kooskasutus on teema millesse ma usun. Ja ka sellesse et Tallinna lennujaama operatsioonid samm-sammult Ämarisse kolivad.
Vanglate lõpp on ilmselt otsustatud asi, küsimus ehk ainult ajas, millal Maardusse vangla valmis saab. Mulle küll ei meeldiks kui senine vangla-ala vaid lagunema jääks, kui samas on võimalused. Pealegi, vangla on ju põhiline senise Vasalemma negatiivse imago kujundaja old. Läbi aegade. Okei, karjäär muidugi kah.
Natuke arvudest. Praegu on vallavalitsus arvamusel, et elanikond kasvab tempos 30 in/a ehk 600 in. 20 aastaga. Selleks oleks vaja planeerida umbes 200 perele elamumaad ehk 200x2500 = 500000 rm e. 50 ha. Sellise hulga maad leiaks. Kuid kui sooviksime elanikkonda kahekordistada, siis individuaalelamute baasil oleks see raskesti teostatav. Mis sina arvad kui palju Vasalemma valda mahub inimesi elama ja kuhu planeerida elamumaad?
Ado
Kuigi ise Vasalemmas ei ela, tuleks esmapilgul silme ette kaks piirkonda.
Mõlemad jõe idakaldal. Üks siis maanteest põhjapool, kolmnurk jõe ja vallapiiri vahel Keila suunas. Teine maanteest lõunas, raudtee ja maantee vahel, jõest Vasalemma alevi ehk Keila suunas (suurem põld).
Mõlemal juhul oleks esmalt vaja korda teha infrastruktuur - vesi, kanalisatsioon - ja kindlalt piirkonnasisene teedevõrk paika. panna.
Raudteest lõunasse - sellest alast hoiaks esiagu eemal. Ei tea, kuhu kaevandused võivad laieneda. Ja teedeühendusi pole.
Jõe ja Rummu, maantee ja lennubaasi vahel - selle ala jätaks ettevõtlusele - logistika, tootmine. Ei pea ju kõik inimesed Tallinna või Keilasse tööle käima.
Kõik minu teadlikud lapsepõlvemälestused pärinevad Vasalemmast. Siin ma sündisin, kasvasin ja elan praegugi. Kui lapsena võisin suvel vabalt paljujalu mööda tänavaid jalutada, kartuseta, et mõni auto mind alla ajab, siis praegune olukord on kahjuks täiesti teine. Enamik lapsepõlve metsatukkadest on kas maju täis ehitatud või laiutavad seal ATV-dest ja autodest maha jäänud mudased vaod. Ma ei tunne paljusid oma naabruskonnas elavaid inimesi, meil puudub ühtekuuluvustunne. Me lihtsalt ööbime siin, käime tööl mujal. Nädalavahetustel kõpitseme koduaias, käime väljaspool vallapiire väljas/söömas/ostlemas/vaba aega veetmas - meid ei seo praktiliselt miski selle vallaga (v.a peresuhted, päritolu jne). Ja seepärast ka vähene huvi valla tegemiste vastu. Need vähesed, kes veel viitsivad midagi ühise eesmärgi nimel teha, väärivad loomulikult tunnustust. Loomulikult peab kõik arenema ja edasi liikuma. On aga terve hulk asju, mida ma siin vallas iialgi ei muudaks – ilusad männitukad, liivased Tibula karjääri kaldad, palju tuntust kogunud rallirada (see vajaks küll natuke „iluravi”), vaikus ja rahu. Ka karjäärid ja kogu lubjakivi kaevandamine on vallas ajaloolise taustaga. Ma ei suuda aga seda uskuda, et vald üritab nö väljapressimismeetodiga ühisveevärki välja ehitada. „Las Nordkalk maksab ja teeb, siis lubame ehk ka sügavamalt kaevata” teooria siinkohal aga kindlasti ei aita. Ja küll suures killustiku puuduses neile ka võimalused leitakse, kui mitte täna-homme, siis paarikümne aasta pärast ikka. See kommentaar võib tunduda pessimistlikuna, kuid tegelikkuses on need emotsioonid, mis kirjutades otse südamest tulid.
Veevärk on ilmselt vajalik. Ja tõenäoliselt on vajalik ka paekivi.
Nimetada seda väljapressimiseks? Nordkalki esindajad ütlesid et nad on valmis osalema finantseerimises juhul kui ka riik oma õla alla paneb. Suhtumine mõistetav, neile tähendaks see pikaajalist tegevuse jätkamise võimalust. Ja muide, antud juhul ei küsinud Nordkalkilt finantseerimisteemat mitte valla esindaja vaid mina.
Samas on ka väga tõenäoline, et kui kaevandamine jätkub, siis vähemalt ühisveevärki on küll vaja. Me võime oletada praegu, et näiteks karjäärist sügavamal kaevamisel ei ole mõju Vasalemma alevi kaevude veetasemele, kuid täna pole sellekohane uurimistöö veel valmis (karjääri tellitud töö uurib pigem lehtri tänast ulatust, kuid praegu veel mitte seda, kui kaugele lehter siis ulatuks, kui veel näiteks 3 kuni 6 meetrit sügavuti minna). Ja samas täna kinnitavad osa valla elanikke, et nende kaevudes veetaset veel on, kuid kaevude tootlikkust napib ehk siis vett...
Mis puutub Laitse suunda minekusse, siis siin on veel lahtiseid otsi. Nordkalki jutu järgi on Laitse suunas tööstustoormena hinnatud paekivi, mis viiakse jahuna paberi-, suhkru-, väetise- ja ehitusmaterjalitööstusse. Ehituskillustikuks sobiva kivi varud on seni loetud Ohtu suunal ja need ammenduvad lähiaastatel. Ma ei tea, millised kivisordid alumistes kihtides on. Laitse suunal on olemasolevad ressursid veel 15 aastaks (prognoositud kasutuse korral) juba praeguse maaeraldise piires, ilma laiendamise ja süvendamise vajaduseta.
Kui ma enne Nordkalki kohtumist arvasin et rallikrossiraja ala võiks ka kasutusele võtta ehitusteks, siis praegu päris nii ei arva. Küll aga on küsimus selles, kas on võimalik seal üldse motospordiga tegelda - kohalikud elanikud olevat sedavõrd müra vastu. Ilmselt jälle NIMBY-sündroom (not-in-my-backyard). Ehk siis mida seal teha saaks? Me saaks üsna ilusti püüda müra modelleerida - ja leida, kas on võimalik mürabarjääridega leevendada mõju naabritele.
Võimalik, et võistlused ja treeningud sedavõrd ei häirikski kui kohalike noorte kontrollimatu tegevus (õnnetusriskid, alkohol jne) - ehk piisaks sellest, kui rajal oleks pidev valve ja meeskond peal. See oleks tõenäoliselt võimalik juhul, kui raja juurde ehitada mingi kompleks, kus pidevalt elu on - näiteks majutus, teenindus jne.
Tibula teema on huvitav. Vaatame kindlasti, kuidas seda säilitada, paremini ära kasutada ja eksponeerida.
Ämari poolt Vasalemma jõe lähedale militaari kodud - see on väga hea mõte, kasutame kindlasti. Maad on muidugi eravalduses kuid usun, et maaomanikudki on huvitatud, seda enam, kui planeering sellist otse võimaldaks.
Keila - praegu võiks oodata et linn ja vald ühinevad. Ka ühiselt on neil lähiaegadel omad probleemid vahetult Keila linna lähialadel ja rannikul. Keila ei ole huvitatud vähemalt tänases seisus Vasalemmaga liitumisest. Me muidugi ei tea, kui haldusreform nö jõuga ära tehaks, kuhu siis kaalukauss kalduks.
Ise usuksin pigem Padise varianti, seda enam, et võimalikud arengud Paldiski-Ämari ühendusel oleksid just Padise maadel.
Vallaelanikud ja militaar - ma suhtuks sellesse küll kui paratamatusse. Mis veel paratamatu ei ole - kas, millal ja millisel määral lisandub tsiviilkasutus. Samas ka see sõltub tõenäoliselt enam otsustest mis tehakse Tallinnas, mitte Vasalemmas.
Ämari ja Murru vanglate sulgemine olla vastavates instantsides juba piisavalt suurte templitega kinnitatud - nii et seda ma ei usu, et see tühistataks. Seega nii ehk naa see kompleks jääb tühjaks.
Mõlema vangla puhul on ilmne, et riik üritab need kompleksid maha müüa. Kellele ja kuidas, ei tea muidugi. Ja arvan, et targem on sellele värgile mingisugunegi kasutus leida, mitte lasta sel niisama laguneda.
Oled Sa arvamisel, et kõige parem lahendus on lasta asjadel isevoolu edasi minna? Ma arvan, et nii võib aint hullemaks minna.
Ado, sry ma ei pöörand enne sellele kalkulatsioonipunktile tähelepanu.
Oletame näiteks krundi suuruseks 2000 ruutu. Veel 1000 ruutu transpordimaad ehk koridore krundi kohta. Ehk siis hektarile paneks kolm majapidamist.
Kui vaja oleks 1000 majapidamist paigutada, siis selleks oleks vaja kokku 300 hektarit. Seda juhul, kui arvestada otseselt ühepereelamutega. Olen arvamisel, et selline pind vallas leidub.
Teisalt usun pigem ridaelamute tulevikku, seda eriti militaartsoonile lähemal. Mis tähendab veidi tihedamat asustust ja väiksemat maavajadust.
Ja veel, kui räägime võimalikest stsenaariumitest, siis üks variant on tõesti Keila tagamaa, see tähendaks pikemas perspektiivis liitumist Keilaga ja magalastaatust. Tasahilju tiheneb Keila valla hajaasustus ja nihkub järjest enam Vasalemma külje alla.
Kui kaugemas tulevikus võib näha liitumist pigem Padisega, siis see võiks anda Vasalemmalegi enam võimalusi.
Ralliraja osas saaks mingil määral eeskujuks võtta näiteks Laitse ralliparki http://www.laitserallypark.ee/. Kättevõtmise asi, küll ka kaasrahastajaid oleks.
Kahtlemata kättevõtmise küsimus. Kuid Vasalemma kujuneks siis Laitsele konkurendiks. Ja arvestades et Vasalemma puhul on kasutuselevõtmiseks tõenäoliselt vajalikud müravastased ettevõtmised, ei pea vähemalt praegu seda reaalseks. Jah, muidugi, kui leidub keegi hakkaja - kuid sel juhul tahaks see ka vallalt pikemaajalist lepingut et kui ta sinna investeerib (valve ja muu on igal juhul vajalik), siis ta vähemalt kokkulepitava aja saaks seal ka jätkata. Oletan, et vallarahvale see esiotsa ei meeldi. Eriti neile, kes ise ei harrasta motovärki ja müra ei talu.
Aga. Siin on mitmeid agasid - kui ettevõtmine näiteks siduda toitlustusega mis Vasalemmas puudub - toitlustusasutus ja rallikrossirada sobivad kõrvuti vägagi hästi. Ja kui veel natuke fantaseerida võib asjal päris korralikku uba leida. Kuid kindlasti peaks tiimis vähemalt üks tõsine automotoentusiast olema.
tere kõigile siinsetele kirjutajatel.kommentaare lugedes jäi mulle silma rallikrossi raja ümber toimuv ,,nimelt olen ise sõitnud rallit ja sõidan praegugi ja tuleb mainida,et olen sõitnud eestis kõikidel radadel ja mina kui ka konkurendid ja enamus rallirinkondades olevaid inimesi räägivad kui yhest suust,et peale vasalemma pole eestis nii head rada.laitse rallipargi rada on küll uus ja suurte investeerngutega,kuid rada ei pea vastu ja on sõitjatele kaugeltki mitte nii huvitav kui vasalemma,,oleks tõesti vahva,kui vald otsiks võimalusi rada arendada,teha ta korda ilma raja profiili suurt muutmata.ma saan aru,et küsimus on ka kohalike elanike ohutuses ja noorte sealviibimisega seotud turvalisusega,aga lahedusi oleks kui vald seda ise tahaks ja oleks nõus arutama.kindlasti kui vald leiaks aega teha koosolek eesti autospordi liidu ja kohalikega leitaks kindlast alternatiive,oleks äärmiselt kahju kui vald niivõrd pikade traditsioonidega ja paljude sõitjate lemmikpaigast ilma mõtlemata üle sõidaks.rada on ilmselt ka se mis on vasalemmale palju tuntust toonud ja kui luua sinnakompleks kus saaks tegeleda nii autospordi kui ka muude spordialadega oleks se kindlast huvitav paik juba oma kauni kohapäast
Vaatan, Teil siin vaikseks jäänud...
Kutsume oma mõtteid arendama Vasalemma foorumis.
www.mellmarc.ee/foorum
Postita kommentaar