SWOT

Swot - mis loom see on.
9.novembril kolm tundi kella kolmest sai seda loomakest taltsutada.

Näidetena toodud Saue, Põlva ja Suure-Jaani poolt tehtud SWOTid, kuid sisu kujunes välja kohalik.

Kuigi siinkirjutajat süüdistati pärast istungi lõppu kroonilises mölapidamatuses, tundus siiski et istung on oma ülesande täitnud. Ehkki, algsed lootused olid ehk veel suuremad - nimelt jäi miskit ikkagi puudu, strateegilised suunad formuleerimata. Tundub aga et sellest suunandusest jäi vaid natu-natu puudu. Nii et püüaksime lõppu ka need formuleerida.
Aga nüüd siis sisust:



TUGEVUSED
- Vasalemma marmor - ehk siis see kivi, mis maa alt leida on
- Asukoht tõmbekeskuste (Tallinn, Keila, Paldiski) suhtes
- Metsade suur osakaal - ehk rekreatsioonipotentsiaal - metsade kõrvalfunktsioon ära märkida, mis võimaldaks kohati metsa kasutada ka eluasemete rajamise kohaks, tingimusel et maksimaalselt säilitatakse puistud.
- Hea teedevõrk - raudtee, maanteed (siia alla peaks kuuluma ka õhuteed, veeteede jaoks on Vasalemma jõgi liialt tilluke) - mis selles suunas teha annaks, sai kirja kergliiklustee Keilast Padiseni
- Palju vaba maad - annab hea elamuarendusvõimaluse - siit arenes valdav suund, et Vasalemma kujuneb suurlinna magalaks, osalejatel oli vähe lootust selleks et vald piisavalt töökohti suudaks pakkuda. Jään siiski eriarvamusele, oletades et kui realiseerub Jamari lennuvälja idee, tulevad ka töökohad.

NÕRKUSED
- Vesi ja kanalisatsioon - ehk selle puudumine
- Maine - ehk samuti selle puudumine
- Rahvuslik struktuur - et mitte öelda muulaste või siis juurteta inimeste suur osakaal
- Alevike eristatus, puudulik suhtlemine - 3 alevikku, kuid omavahelised sidemed peaaegu puuduvad
- Ühe keskuse puudumine - üks mis oleks ühine ja kõiki kolme loksutaks. Keskus - mis on keskus, oletame et valla kese. Siis kas keskus peaks olema Rummu ja Vasalemma vahel? Või kui keskus paika jääb (vallavalitsus), siis peaks Keila vallaga diili tegema ja umbes samapalju kui Vasalemmast Rummuni, ka Keila vallalt üle võtma...
- RAHA - ehk jälle selle puudumine - siit diskussioon, kust tuleb raha - isikutulumaksust - kuidas raha saada - peab olema rohkem töötavaid inimesi... kuidas sinnani jõuda kui küsitluse järgi sooviti kasvutempot 30 inimest aastas valda juurde - ehk siis 1& aastas. Oletan, et jätkusuutlikkuse saavutab omavalitsusüksus umbes 10.000 elanikuga, vestluses pakuti ka et 6000 elanikku võiks piisav olla. Vajab küll täpsustamist, kuid ikkagi on tegemist kahekordse numbriga
- Elanikkonna vananemine (looduslik protsess?)
- Kvaliteetse tööjõu puudus
- Noorte lahkumine piirkonnast - et tuleks miskit ette võtta et noored peale õppimist siiski koju tagasi pöörduks. Mis on täna noori valda toonud? Kinnisvara, mis reformi- ja pärandamise protsessis noorteni jõudnud on.
- Amortiseerunud elamufond - ehk saaks vald uusi kortermaju ehitada. Kuid on see valla ülesanne? Võibolla peaks seda tegema ettevõtjad, kes kohapeal tööjõudu vajavad?

VÕIMALUSED
- Ämari tsiviilkasutus
- Tallinn-Vasalemma kiirraudtee - olemasoleva elektriraudtee uuendamine jätkuna Keila-Tallinn kiirelektrirongiliinile
- Vanglate arendamine tööstuspiirkonnaks - valla võimalused on pigem planeeringu kaudu, sest vanglad müüakse nii, et vaevalt vallal miskit kaasa rääkida on
- Paldiski-Padise tee rek - oluline nii Rummu kui Ämari arenguks
- Vasalemma-Munalaskme-Riisipere tee - ilmselt vajalik, kuid valla arenguks mitte enam nii üheselt mõistetav
- Puhkemajandus karjääride alal

OHUD
- Ämari intensiivse kasutuse negatiivne mõju - milline see siis on? Müra? Aktiivne areng võib ju ka konservatiivsele elanikkonnale negatiivne olla. Arvamine tingitud vastusest küsimustikus, mis pakkus et lahkun Vasalemmast kui Ämari laieneb
- Vanglate ala saatus otsustatakse väljaspool ja vallal pole miskit kaasa rääkida. Ainult planeeringutega
- Võimalik kaevanduste laienemine - mis tähendaks olulist ohtu esmalt veetasemele kaevudes, kuid kardetavalt ka looduskeskkonnale, metsa-alade kõrbestumine

KUIDAS TUGEVUSI ÄRA KASUTADA

- Paekivi (vasalemma marmor)
-- Vasalemma - kaevandusluba siduda veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisega - küsimus siis täiendava 6 meetri kaevamises, olemasolev kiht ammendub 4-5 aastaga ( risk - mis saab edasi); samas oht loodusele
-- Rummu - veetase tõusis ca 5 aasta eest, seos - ilmselt on mingid maa-alused sidemed Munalaskme piirkonna soodega, mis ühendatud anumate põhimõttel järve toidavad. Vaja oleks veetaseme langetamist ca 1,5 meetrit - see viiks Rummu keldrid kuivaks.

- Asukoht
-- elamuarendusperspektiiv tähendaks magala suunda. Kas meie sotsiaalne infrastruktuur (koolid lasteaiad) vastab muutuvatele vajadustele? Kindlasti ei, järelikult saab investoritele-arendajatele ette anda komplekstingimused, ehitada valmis ka sotsiaalobjektid ja teenindus. Terviklahendused.
-- millistes suundades laienemine? Vasalemma alevist siis lõunasse ja läände. Ämari saab ehk NATO liiniga korralikud puhastusseadmed, järelikult tuleks arendada Ämari tee äärset ala ja maantee-jõe vahelist kolmnurka, seal trassid Ämariga ühendada ja edasi pikendada trasse Vasalemmani.

NÕRKUSTE VASTU VÕITLEMINE
- Maine - aitab ehk vanglate sulgemine.
- Rahvuslik struktuur - aitaks kodutunde tekitamine, kuid kuidas?
- Raha - aitaks vaid suurem vald, st rahvast juurde tuua.
- Noorte lahkumine - paratamatu, aitaks ehk see kui noored tahaks tagasi tulla.
- Amortiseerunud elamufond - huvi, et korteritesse koliks maksujõuline klientuur, kes majad korrastaks; osa kolib edasi eramutesse...
- vesi ja kanal - 2000 inimekvivalenti, kuidas Vasalemmas sinnani jõuda? See annaks juurdepääsu eurorahadele või siis riigile kohustused. Rummu ja Ämari kui olemasoleva tsentraalvee- ja kanaliga asumid, need peaks juba praegu olema toetuskõlbulised. Paraku jookseb nõrgalt puhastatud reovesi ikkagi Vasalemma jõkke.